/nginx/o/2010/07/21/406096t1h179b.jpg)
Selle aasta suvi võib minna ajalukku sellega, et uus pangandusregulatsioon, skandaalid ning aeglane majanduskasv võib lõpetada USA suurpankade ülemvõimu.
Suurpankade kuldaeg võib läbi saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates finantskriisi puhkemisest on pankurid ja investorid lootnud, et head ajad, mil laenutulud pidevalt kasvavad ja kommerts- ning investeerimispangandus õitseb, tulevad tagasi. Nüüd on aga analüütikud ja investorid hakanud kahtlema, kas olukord on ikka muutunud paremaks, kirjutab Reuters.
«Minu sisetunne ütleb, et kõik need megapangad on üksustena paremad kui kombineeritutena,» ütles uudisteagentuurile pangandussektori aktsiatega kauplemisele spetsialiseeritud riskifondi Consector Capital partner Bill Black. Väiksemad, paremini fookustatud pangad meelitavad ligi investoreid, nendega on rahul pangandusjärelevalve ja nende aktsiate hinnad kerkivad, arvab ta.
Ehkki kümnest USA suurimast pangast on analüütikute ootusi ületanud seitse, on teise kvartali head tulemused tulnud eelkõige kulude kokkuhoiust ja varasematest mahakantud halbadest laenudest tulnud tuludest, mitte aga pankade põhiäride kasvust, mida investorid tegelikult ootavad.
Laenu-, kauplemis- ja nõustamistulud on endiselt kehvad ning madalad intressid kahandavad intressitulusid.
«Nad peavad muutuma väiksemaks, nii saab neid ka paremini juhtida,» ütles New Yorgi ülikooli Sterni ärikooli finantsprofessor Roy Smith. «Nad peaksid loobuma ideest olla universaalpangad, mis mätsivad kokku tegevusi, mil pole üksteisega mitte mingit pistmist,» lisas ta.
Üheks finantskoljatiks, kes on juba taolise sõnumi saatnud, on Morgan Stanley. Aastaks 2014 kavatseb pank vähendada intressitoodete kauplemisega seotud üksusi 30 protsenti.