Kas remondifirma võib küsida raha vaid defekti tuvastamise eest?

Foto: Andres G. Adamson

Tarbija24.ee lugeja küsis, kas defekteerimistasu ehk tasu vea kindlakstegemise eest on seaduspärane, kui ta on viinud fotoaparaadi remonti ning keeldunud hinnapakkumise sobimatuse tõttu remondist. Tarbijakaitseamet selgitab.

Lugeja kirjutas, et Tartus asuv firma võttis jaanuari lõpus temalt remondiks vastu fotoaparaadi Nikon 40. «Oli murdunud välku fikseeriv kronstein. Palusin remondi hinnapakkumist, mille kohta sai kviitungile märgitud märge «kindlasti remondihind enne»,» kirjeldas ta.

Pärast mitmeid helistamisi vastas firma, et remont maksab 1200 krooni. «Ma ei soovinud selle hinnaga remonti ja nüüd teatas firma, et tuleb aparaadi tagasisaamiseks maksta neile defekteerimistasu,» kirjeldas lugeja.

Seetõttu soovis ta teada, kas firmapoolne defekteerimistasu on seaduspärane, kui see seisnes vaid hinnapakkumises? Vajaminev osa oli tema sõnul nähtav välisel vaatlusel. Tarbijakaitseametist asja uurides selgus, et on küll.

Ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on vastavalt võlaõigusseadusele pretensioonide esitamise aeg kaks aastat alates müügihetkest või toote kättesaamisest.

«Esimese kuue kuu jooksul on vea tõendamise kohustus ja selle eest tasumise kohustus ettevõtjal,» selgitas Turetski.

Antud juhul oli aga lugeja sõnul toote ostmisest juba kaks aastat möödas, kuigi napilt. Samas märkis ta, et toodet oli kasutatud kogu aeg ühtemoodi, kuid millegipärast välku fikseeriv kronstein järsku murdus. Siiski tuleb kõik vea kindlakstegemisega seotud kulud sellisel juhul Turetski sõnul ise maksta.

«Ei oska kommenteerida, kas murdus ise ja kas kasutati kogu aeg korrektselt või on näiteks kukkunud vahepeal või lapsed kasutanud vms. Seda ei ütle ükski müüja ega ka keegi teine, vaid selleks on vaja juba spetsialisti arvamust,» kommenteeris Turetski.

«Kui kaks aastat on möödas ja kui eraldi ei ole täiendavat müügigarantiid, siis ei ole kahjuks teisi alternatiive, kui ise oma kuludega remontida ja tasuda ka muud kulud,» lisas ta.

Turetski täpsustas, et ettevõtja võib küsida teenuse, sh hinnapakkumise tegemise eest tasu, kuid see peab olema hinnakirjas olemas. «Tarbijal on siis võimalus valida, kas ta selle teenuse n-ö ostab või mitte.»