OECD blogi: kriisi majanduses on tekitanud sissetulekute ebavõrdsus

Ebavõrdsusest tingitud probleeme on rõhutanud ka Occupy Wall Street liikumine. Foto: SCANPIX

Praeguse kriisi ning ebastabiilsuse maailmamajanduses võiks lahendada vaid suurem sissetulekute võrdsus ning loodavast lisandväärtusest suurema osa loovutamine töötajatele, kirjutab Stewart Lansley OECD Insights blogis.

Raamatu «Ebavõrdsuse hind: miks majanduslik võrdsus on kriisist väljumiseks hädavajalik» autor Stewart Lansley seostab ebastabiilsust maailmamajanduses suurenenud ebavõrdsusega.

Lansley toob välja, et viimase kolmekümne aasta sissetulekute kasvava ebavõrdsuse taga on toodangu lisandväärtuse jagunemine palkade ja kasumite vahel: kui peale II maailmasõda kujunes palga osaks toodangu lisandväärtusest ligi 58-60 protsenti, siis alates hilistest 1970ndatest hakkas osakaal langema, jõudes 2007. aastaks Suurbritannias ligi 53 protsendini. USAs oli sama trend veelgi radikaalsem ning palkade osa toodangu jaotuses veelgi väiksem.

Inimeste sissetulekute langusest tingitud väiksemat võimet tarbida aitasid sealjuures esialgu pehmendada laenud: Suurbritannias tõusis majapidamiste laenukoormus 45-lt protsendilt sissetulekutest aastal 1981 kuni 157 protsendini aastaks 2008.

Samas ei toonud sissetulekute koondumine ettevõtete kasumiteks ning üksikute isiklikuks varanduseks (vastupidiselt ebavõrdsust efektiivseks pidavate majandusteadlaste arvamusele) kaasa produktiivseid investeeringuid majanduse arengusse: ligi 1,3 triljonist Briti pankade poolt 1997-2007 aastatel välja laenatud naelast 84 protsenti suunati kinnisvara ning finantsteenuste valdkondadesse ning tootmisesse suunatud investeeringud vähenesid samas pooleni eelnevast tasemest.

Raha koondumine üha vähemate inimeste kätte on samas kaasa toonud ka selle, et turgu kujundavad ning olulisi majandusotsuseid teeb nüüd üha vähem inimesi, mis seab pikas perspektiivsis ohtu ka ühiskondade politiilise keskkonna.

Lansley rõhutab, et enamiku suurte majanduste puhul ei tekita nõudlust ja kasvu mitte kasumid, vaid palgad.

Kolmest osast koosneva postituse leiab siit.