Ärimudel, strateegia, arenguplaan, visioon - mis on milleks?

Foto: SCANPIX

Ettevõtete ja organisatsioonidega ärimudeleid arendades on tulnud jutuks selle asend planeerimissüsteemis. Ehk siis ka vastus küsimusele, kas ärimudel asendab mõnda muud (tavapärast) planeerimisdokumenti.

Erinevad arutlused ja loetud mõttekäigud ärimudeli gurudelt võib kokku võtta lühidalt – ärimudel ei asenda strateegiat, arengukava ega äriplaani. Et selle kokkuvõtte sisusse minna, lähtume Eestile suhteliselt tavalisest praktikast, et erasektor nimetab oma pikaajalist arenguplaani strateegiaks ja avalik sektor arengukavaks ning lühiajalist tegevusplaani vastavalt äriplaaniks, tegevuskavaks või projektiplaaniks ning leiame ärimudelile koha selles olemasolevas süsteemis, kirjutab BDA vanemkonsultant Elmo Puidet ettevõtte ajaveebis.

Pikaajalise arengu plaan määratleb ettevõtte/organisatsiooni missiooni (üllas eesmärk -dünaamiline, kestab läbi pika perioodi ja näitab, mis kasu tõuseb üldiselt ettevõtte/organisatsiooni tegevusest), visiooni (soovitud pilt tulevikust, staatiline, täidetud eesmärkide tulemusel tekkiv kooslus ja summa) ja strateegiad (valikud visiooni saavutamise peamistest tegevusvaldkondadest, arenguprioriteetidest ning meetoditest suurte eesmärkide täitmiseks). Sageli liidetakse see kokku ka järgmise planeerimistasemega ehk äriplaaniga või konkreetsete tegevuskavadega erinevate prioriteetide elluviimisel. Soovitan lühikese perioodi plaanide tegemise ja salvestamise dokumentidesse eraldi hoida pikaajalistest kavadest, et lühema aja tegevuste läbivaatamisel ja vajadusel ka ümber kavandamisel ei kulutataks kogu auru hoopis visiooni läbi vaatamise. Äriplaan või tegevuskava tase on mõeldud pikaajaliste eesmärkide või nende osade konkreetse elluviimise kava koostamiseks. Siin on selged tegevused oma ajalises järgnevuses, täitjad ja eelarve. Kui pikaajaline arenguplaan võib olla 5, 7, 10 aasta või isegi pikema perioodiga, siis äriplaan ja tegevuskava on aastase, kahe- või kolme aastase ajalise perioodi kirjeldused. Kus siin siis ärimudel asub?

Ärimudel kirjeldab ettevõtte/organisatsiooniga (lisa-)väärtuse loomist. Kõike, mis kaasneb sellega, et klient saaks kätte oodatava kasu sellest, mida teie olete lubanud. Ärimudelis te «pildistate» kellele, kuidas ja kelle või mille abiga te väärtust loote. Seega on see nagu osake hetkeolukorra kirjeldusest, mis käib nii pikaajalise kui lühiajalise planeerimise protsessi. Edasi vaatame, mida me konkreetselt kirja paneme: ärimudeli koostamisel lähtume missioonist ja strateegilistest valikutest, ärimudeli analüüsil ja arendamisel modelleerime võimalikku toimimist tulevikus ja võrdleme, kas senised või uued valikud annavad parema tulemuse või selgema eristuvuse konkurentidest. Üldjuhul ei muuda ärimudel missiooni, visiooni ega strateegilisi eesmärke. Seega ei asu ärimudel strateegiast eespool, vaid kindlasti selle järel.

Nüüd vaatame ärimudelit lühiajalise tegevuskava või äriplaani võrdluses. Lühiajalise tegevusplaani koostamiseks peab olema tehtud otsus, mida muutma ja arendama hakatakse. Konkreetne tasuvusarvutus, tegevuste kava ja eelarve koostatakse selle muutuse elluviimiseks. Ärimudel vaatleb aga võimalikke arenduskohti ja aitab kujustada nende mõjul tulevikku tekkivat tulemust. Seega – ärimudeli arendamisel me püstitame sisuliselt hüpoteesi – kui teha selline või teistsugune muutus meie praeguses lähenemises kasu/väärtuse loomisele, siis võiks tulemus näha välja see- või teistsugune. Nendest võimalikest muudatustest valime me välja selle, mida ellu viima hakata. Teeme arendusotsuse ja anname sellega selge sisendi äriplaani või üksikasjaliku tegevuskava ja eelarve koostamiseks.

Ärimudel asub seega pikaajalise arenguplaani ja lühiajalise arenguplaani vahel ning aitab modelleerida (peamiselt strateegiliste valikute baasil) soovitud tulemuse saavutamise stsenaariume.