Uuring: inimeste majandusotsused sõltuvad keeleruumist

Uuring väidab, et tulevikuvormita keelte kõnelejad säästavad rohkem. Foto: SCANPIX

Yale'i ärikooli uuring tõestab, et see, kuidas eri rahvusest inimesed suhtuvad tulevikku, sõltub asjaolust, kuidas on tulevik eristatud keeles, mida nad kõnelevad. Nn nõrga tulevikueristusega keelte rääkijad säästavad rohkem, suitsetavad vähem ja on parema tervisega.

Antud järeldus kehtib universaalselt kogu maailmas ja isegi juhul, kui tegemist on samas riigis elavate erinevast keeleruumist pärit isikutega. Näiteks Eesti puhul eestlased ja venelased, kuna eesti keel on erinevalt vene keelest nõrga tulevikueristusega, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Tüüpnäiteks on temaatiline – täna sajab, homme sajab. Saksa keeles es regnet, nii tänase kui homse kohta, erinevalt ingliskeelsest it rains today, it will rain tomorrow. Täpne grammatiline tulevikuvorm kahandab inimeste orienteeritust tulevikule. Majanduslikus mõttes on tegemist tuleviku täpsema diskonteerimisega, mille tulemusena investeeringu või hüve nüüdisväärtus väheneb, tänu keelelisele täpsustusele, et sündmus toimub hiljem.

Euroopas varieerub skaala «tulevikuta» soome ja eesti keelest kuni hispaania keeleni, mis nõuab täpset tuleviku vormi, mida on hispaania keele puhul lausa mitu. Esimesse gruppi kuuluvad veel jaapani, hiina-tiibeti, mõned okeaania ning aafrika keeled võrreldes tugeva tulevikueristusega enamusega.

Nõrga tulevikueristusega keelte kasutajad säästavad 30 protsenti suurema tõenäosusega ning on pensionipõlveks kogunud 170 000 eurot rohkem sääste. Lisaks suitsetavad nad 24 protsenti vähem ja on ülekaalulised 13 protsenti väiksema tõenäosusega.

OECD riikide võrdluses säästavad nõrga tulevikueristusega keele kasutajad iga-aastaselt 6 protsenti rohkem. Kuid kui kaotada keele mõju, siis on keelegrupi siseselt hoopis lõunamaalased kokkuhoidlikumad. Seega geograafia, töökuse või muude lihtsate seletuste asemel määrab majanduskäitumise hoopis keel.

Uuring kontrollib ka keelekasutust võrdluses kultuuriliste väärtustega. Näiteks germaani keeleruumis on säästmine oluline väärtus. Kuigi nii väärtused kui keel mõjutavad säästmist, siis on tegemist sõltumatu mõjuga ehk argument, et keel ei põhjusta, vaid peegeldab sügavamaid eelistusi, ei leidnud kinnitust. Teisalt, ei saa täielikult välistada, et tegemist on väga pikaajalise «ürgse mõjuga». Näiteks proto-germaani keeltes polnud tulevikuvormi veel paar tuhat aastat tagasi.

Uuringu aluseks on teooriad, et keelekasutus mõjutab mõtlemist ehk nn Sapir-Whorf hüpotees. Kriitikute hulka kuuluvad Chomsky jüngrid, kelle arvates kõik keeled kasutavad sarnast struktuuri. Majandusteaduses pole keelekasutust otsuste mõjutajana autori hinnangul senini uuritud. Küll on aga teada finantsteooria aluseks oleva diskontomäära uuringutest USA sõjaväes, et erineva taustaga sõdurite hinnangud diskontomäärale varieeruvad eeldatust oluliselt rohkem.

Majandussurutis on pannud ka majandusteadlasi otsima seletusi ja lähenemisi väljaspool lineaarset pseudomatemaatikat. Tundub, et lingvistika, geograafia, antropoloogia ja ajalugu suudavad tihti seletada rohkem kui mikro- ja makroökonoomika õpikud.

Uuring asub siin.