G4S ja USS heitlevad turu pärast

Illustratsioon: Pm

Kunagisest Urmas Sõõrumaa ESSist välja kasvanud turvaturu liidri G4Si ja ärimehe uue turvafirma USS Security heitlus turvaturul on alla viinud teenusehinnad, mis on küll positiivne ettevõtete rahakotile, ent võib mõjutada teenusekvaliteeti.

Tänavu pole vist möödunud kuudki, kui mõnda uudistekanalisse poleks sattunud G4Si ja USS Security võitlus mõne magusa riigifirma turvamise õiguse üle.

Kohtust kohtusse
Ettevõtted olid karvupidi koos Eesti Energia hankes, mille võitis USS Security, ning Eesti Raudtee hankes, milles jäi peale G4S, kuid mis kaevati kiiresti kohtusse, sest USS ilma võitluseta alla ei anna.

Hiljutises Tallinna Sadama hankes tuli võitjaks taas USS, ent G4S võib tulemuse vaidlustada, kui leiab, et tegemist pole parima pakkumisega ning USS ei suuda täita kõiki hankes nõutud tingimusi.

USS Security on suhteliselt uus ettevõte ja praegu tunduvalt raskemas seisus, olgugi et kasutab turvaturul kaua tegutsenud K Grupi kogemust. Nimelt valitseb väga suurt osa turust G4S ja nende kliente endale võita ei ole kerge ülesanne.

Sestap peab Sõõrumaa lööma hinnaga. Just seda ongi tehtud – nii riigile kui ka erafirmadele teenust müües.

Hiljuti sai USS suureks kliendiks Cityconi, mis haldab Kristiine, Rocca al Mare ja Magistrali kaubanduskeskust. Kaks esimest olid varem G4Si valve all, viimast turvas Securitas.
Cityconi Eesti juht Mati Pops tunnistab, et teise firmasse üle minnes võitsid nad hinnas, ent keeldub ütlemast, kui palju.

«Turul toimuv on selge näide sellest, kuidas konkurents paneb turvaettevõtteid rohkem pingutama. Turvateenuse juhtimise kvaliteet on praegu parem, kliendiga suhtlemine motiveeritum,» räägib ta.
Kui hinda langetab üks ettevõte, peab teine konkurentsis püsimiseks samuti tegema. Näiteks Eesti Raudtee riigihanke puhul tegi G4S märkimisväärse hinnaalanduse.

«Meil kukkus teenuse hind kolm aastat tagasi 30 protsenti, kui USS (toona veel K Grupp – toim) võitis hanke G4Si ees. Nüüd tegi G4S omakorda kehtivast hinnatasemest 18 protsenti odavama pakkumise,» sõnas raudteefirma avalike suhete juht Urmas Glase.

Ka Eesti Energia hanke puhul võib kindel olla, et elektrimonopol sai tuntava hinnavõidu, kuigi hinnavahet polnud firma nõus avaldama.

Seesugune hindade langetamine on küll hea kliendi rahakotile, ent paneb muretsema teenuse kvaliteedi pärast.

Palkade arvelt
Eesti turvaettevõtete liit hinnamonitooringut ei tee, kuid «kindlasti on riigihangete ja suurhangete valguses võimalik täheldada survet hindade langusele», kinnitas liidu juht Kaupo Kuusik. «Kahjuks on see trend ja olukord tööjõuturul viinud sinnamaani, et teenuse kvaliteet vastabki vaid seadusega kehtestatud miinimumnõuetele.»