Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eurotsoonist lahkumise jutud võivad viia ennustuse isetäitumiseni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tõnis Oja
Copy
Euro märk Euroopa Keskpanga peahoone ees.
Euro märk Euroopa Keskpanga peahoone ees. Foto: SCANPIX

Jutud Kreeka võimalikust lahkumisest on juba alandanud usaldust 17 riigi ühisvaluuta suhtes, mis on tõstnud järsult Hispaania ja Itaalia laenukulusid ning teeb raskemaks Iirimaa ja Portugali naasmise rahaturgudele.

Mõned Euroopa poliitikud ja keskpankurid leiavad, et lootusetute võlgnike väljaheitmine ei tohiks valitute klubi kahjustada, kirjutab Reuters. Teised jälle kardavad, et Kreeka väljalükkamine tekitab ahelreaktsiooni, mis põhjustab investoritele ja maksumaksjatele suuri kahjusid ja päädib eurotsooni lagunemisega.

Uudisteagentuuri sõnul on Saksamaa kantsler Angela Merkel olnud erinevatel aegade eri pooltel. Novembris ütles ta, et eurotsooni stabiilsus on Kreekale eurotsooni liikmesriigi staatuse garanteerimisest tähtsam prioriteet. Samas on ta ka öelnud, et Kreeka lahkumine põhjustab katastroofilise doominoefekti, mis peletab investorid Euroopast eemale.

USA majandusteadlane Nouriel Roubini on öelnud, et esimene lahkuja võib olla Soome, kellele muutub üha vastumeelsemaks igavesti kasvavate kohustuste üle nõrga eurotsooni ees.

«Kui Kreeka liigub lahkumise suunas ning Itaalia ja Hispaania satuvad turule ligipääsu lõppemise lähedale ning nõuavad üha riskantsemaks muutuvat abi, võib Soome ühel hetkel otsustada, et lisanduv krediidirisk ei kaalu enam kasu üles,» kirjutas Roubini oma EconoMonitori lehel.

Tagasi üles