Majandusprofessor: töötute abistamine on maailmavaate küsimus

Kaarel Kilvits. Foto: Erakogu

Tallinna Tehnikaülikooli majanduspoliitka professori Kaarel Kilvitsa hinnangul on riikide erinev praktika töötute ümberõppe ja sellega seonduvate kulutustega pigem maailmavaate küsimus.

Et Eesti suunab aktiivsetele tööturumeetmele ligi 0,2 protsenti SKTst, mis on üle kolme korra vähem OECD keskmisest, on Kilvitsa sõnul pigem maailmavaate küsimus, tulenedes sellest, kui suurt osa ressurssi riik ümber jaotab.

«Eesti on «õhuke» riik - me jagame ümber veidi üle kolmandiku SKTst. «Paksud» riigid jagavad ümber üle poole SKTst,» nentis Kilvits.

«Mis on õige ja mis on vale? Mis on hea ja mis on halb? See on rohkem maailmavaate küsimus,» kommenteeris majandusprofessor.

Kilvitsa sõnul soovib riik põhimõtteliselt muidugi abiraha saavatest töötutest töötavaid maksumaksjaid teha ja on valmis selleks investeerima. «Aga abistada on siiski võimalik inimesi, kes ise ennast abistada tahavad. Heaoluühiskondade senise tööpoliitika efektiivsus ja nende heaoluühiskondade jätkusuutlikkus üldse on aga kahtlane,» hindas Kilvits, kelle hinnangul ongi sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid vastandlikud.

«Paljud asjad ei tasugi ennast ära,» jätkas Kilvits. «Heroiinisõltlaste ravi resultatiivsus on kõigest 4 protsenti ja ka nemad pole tööjõuna kasutatavad. Majanduslikult kõige efektiivsem oleks lasta neil ennast võimalikult kiiresti surnuks süstida. Aga demokraatlik ELi riik ei saa ju nii rääkida ega teha.»

Samuti jääb Kilvits skeptiliseks töötute abistamiseks loodud tööturumeetmete tasuvusanalüüsi, optimumi leidmise ning efektiivuse hindamise osas: vastavaid uuringuid on tehtud palju, aga kasu neist professori hinnangul ei ole. «Tagantjärele tarku on palju,» kommenteeris Kilvits.

Majandusprofessori hinnangul on sotsiaalministeerium ja töötukassa probleemidega tegelenud olemasolevate ressursside piires aga küllaltki edukalt.