Töötukassa: koolituse eesmärgiks ei ole silmaringi laiendamine

Töötukassa on sel aastal koolitustele saatnud ligi 9000 töötut. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Töötuse haripunktis 2010. aastal sai töötukassalt koolitusi, palgatuge või muud aktiivset abi 36 protsenti registreeritud töötutest, möödunud aastal ligi 60 protsenti, ligi kolmandiku töötukassa eelarvest võtavad enda alla pelgalt tegevuskulud.

Töötukassa koolitustest ning muudest aktiivse tööturupoliitka abivõimalustest ei saa osa sugugi iga töötu: individuaalsete vajaduste üle otsustab konsultant ning abi määratakse juhul, kui töötu ei ole piisavalt pikka aega olnud suuteline ise tööd leidma.

Töötukassa koolituse osakonna juhi Karin Andre sõnul hinnatakse klientide vajadusi individuaalselt ning abi osutatakse vaid juhul, kui töötu muul moel kuidagi tööd ei leia. «Koolituse eesmärgiks ei ole lihtsalt silmaringi laiendamine,» kommenteeris Andre.

Andre rõhutab, et ka koolitustele määratud raha otstarbeka kasutuse juures on oluline ka heade partnerite leidmine. «Meie mure on see, kas kursused on ka kvaliteetsed,» selgitas ta. Sealjuures tehakse otsus kursuse kvaliteedi osas koolitaja eluloo ning kodulehekülje põhjal, osalenud töötutelt aga regulaarset tagasisidet Andre sõnul ei küsita.

Möödunud aastal sai tööalast koolitust ligi 17 protsenti arvel olnud töötutest ehk pea 21 000 inimest.

Ülemöödunud aastal tehtud maksuameti andmeil põhinevast uuringust selgub, et erinevaid koolitusi läbinud töötutest asub kuue kuu jooksul tööle ligi 44 protsenti.

EMTA ja töötukassa ühendatud analüüs kinnitab aga, et tõenäosus olla 6. kuul pärast koolituse algust hõives on koolitatutel 5,8 protsendi-punkti võrra kõrgem kui nendega sarnastel isikutel, kes koolitust ei saanud.