/nginx/o/2011/07/31/692036t1hcfcb.jpg)
/nginx/o/2012/07/23/1229996t1h2077.jpg)
Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika juht Martin Medar toob välja, et palgatoetus on riigile suuremate maksutulude tõttu osutunud efektiivseks rahapaigutuseks.
Sotsiaalministeerium: üks palgatoetusse panustatud euro toob riigile 7 tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Eestis aktiivse tööpoliitika meetmetena kasutusel erinevad koolitused, karjäärialane ja psühholoogiline nõustamine, tööharjutus ja tööpraktika, ettevõtlustoetused, kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse saamise toetuse ning palgatoetuse programm.
Viimase osas toob sotsiaalministeeriumi tööpoliitika juht Martin Medar välja, et palgatoetus ei ole tegelikkuses aidanud üksnes töötuid, vaid toonud ka riigile suurenenud maksulaekumiste näol otsest kasu.
«Üks palgatoetusesse panustatud euro toob tagasi 7 eurot, sellest 2,8 eurot on riigi jaoks puhas täiendavate otseste maksude laekumisest tulenev võit,» selgitas Medar. Sealjuures selgus ka, et kuus kuud pärast palgatoetuse lõppu abisaanute tõenäosus olla hõivatud ligi 56 protsendipunkti suurem kui kontrollgrupi puhul. Ajas erinevused hõivemäärades küll langevad, kuid ka 18 kuud pärast meetme lõppu on palgatoetust saanutel see ikkagi üle 30 protsenti kontrollgrupist suurem, kinnitab uuring.
Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus, mida makstakse tähtajalise töösuhte korral kuus kuud ning maksimaalselt miinimumpalga ulatuses. 2011. aastal maksti palgatoetust ligi 9800 töötu töölevõtul.