Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kuidas vastik töö muuta endale meeldivamaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Isegi inimesed, kes üldjoontes on oma tööga rahul, kogevad vahel aegu, kus nad vihkavad oma tööd – päevi, nädalaid või isegi kuid.

Muidugi võib töökohta vahetada, kuid see peaks olema kõige viimane võimalus, sest parema töökoha leidmine praeguses tööturu olukorras võib olla päris paras pähkel. Või hakata iseendale tööandjaks? Ka sellel on oma plussid ja miinused, kirjutab Forbes.

Kui otsustate ametit siiski mitte maha panna, siis siin on mõned võimalused, kuidas asju tööl paremaks muuta:

Rääkige oma juhiga. Näiteks, kui olete totaalselt tööga ülekoormatud, ületöötanud või igavlete töö juures. Juba selline vestlus on suurepärane algus muudatusteks. Eesmärk on ju olukorda muuta nii, et sellest saaksid kasu kõik – teie ise, meeskond ja kogu firma.

Leidke võimalust teha koostööd teiste inimestega. Isegi kui te just otseselt ei vihka oma lähimaid töökaaslasi, värskendab see väljavaateid, kui vahepeal suhelda tihedamalt hoopis uute inimestega.

Otsige sünergiat. Kui te juba teate, kellega on hea koos töötada ja asjad hästi välja tulevad, siis leidke rohkem võimalust koostööks nendega. Mitte ainult firmasiseselt, vaid ka väljaspoolt firmat – leidke kliendid, kellega teil on eriliselt «hea keemia».

Laske end teise meeskonda või osakonda üle viia. Kui te oma praegusel positsioonil ei saa midagi paremaks muuta, siis uurige välja, mida ülemus arvab ideest, et hakkaksite töötama hoopis mõnes teises osakonnas või mõne teise projekti kallal.

Leidke endale usaldusisik. Sõltumata sellest, kas te jääte oma senise meeskonnaga või liigute uude osakonda, tuleb ette aegu, kui lihtsalt on vaja auru välja lasta. On tore, kui ülemusega on hea suhe, kuid tavaliselt ei saa siiski ülemustega kõigest rääkida. Seega oleks mõistlik, kui teil oleks mõni kolleeg, mentor või lähedane sõber organisatsioonis, kellele saab usaldada eravestlusi.

Vaba aeg on väga tähtis. Paljud meist veedavad enamuse ajast töölaua taga, kuid jutt vaba aja ja piisava une tähtsusest ei ole mingi sõnakõlks. Mida paremini on veedetud tööväline aeg, seda paremini tuleb enamasti ka töö välja.

Trenn ja toit. Vale toitumine tekitab loidust või ärritatuvust ning võib süvendada tööst tekkivaid negatiivseid tundeid. Et jätkuks energiat ja tuju oleks hea, tuleb süüa õiget toitu. Sama lugu on trenniga – on üllatav, kui palju positiivseid emotsioone tekitab liikumine.

Võib-olla muuta tööaega? Kui töö tundub ebameeldiv, sest ei õnnestu seda kellaaegade tõttu sobitada ülejäänud pere vajadustega, siis sellest olukorrast peaks samuti tööl rääkima. Äkki on võimalik muuta kellaaegasid – alustada või lõpetada päev traditsioonilisest erinevatel aegadel.

Muutke oma ümbrust. Kui veeta 8 tundi päevas 5 päeva nädalas jõllitades nelja tühja seina ja igavat kirjutuslauda, siis pole ime, et töökoht tundub kui vangla ja seal viibimine kui vanglakaristus. Ehk on abi, kui tööruumi natuke isiklikke asju tuua – kasvõi pildid pere liikmetega, lillevaas vms.

Segadus ruineerib. Vähesed asjad on rohkem stressitekitavamad sellest, kui e-postkast on täis sorteerimata ja lugemata kirju ning laual kõrguvad läbitöötamist ootavad paberikuhjad. Lööge kord majja, sest kui asjad on korras, siis läheb ka nendega tegelemine (nt kirjadele vastamine) kiiremini.

Märksõnad

Tagasi üles