Koolitaja: töötud käivad kursustel hoolega, eriti vene inimesed

Töötukassa arvuti algõppe koolitus, pildil koolitaja Jaan Vaabel selgitamas, kuidas kasutada Google'i otsingut. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Maailmatasemel IT-riigi mainele vaatamata on koolitaja Jaan Vaabeli sõnul Eestis tegelikult väga palju ka selliseid inimesi, kes arvutit praktiliselt esimest korda näevad ja interneti kasutama õppimise juures abi vajavad.

Ligi üheksa aastat täiskasvanutele arvutikasutamist õpetanud Jaan Vaabeli sõnul on töötukassa hüppeliselt kasvanud tellimuste tõttu koolitajate graafikud viimasel ajal tihedad ja aktiivset tegevust jagub isegi juulikuuks.

«Töö leidmiseks on üks variant tutvused ja teine on internetist otsida.» selgitas Vaabel, miks töötute arvutioskus oluline on. Nii on ka heade kutseoskustega inimesel ilma arvutikasutamise oskuseta tööalased väljavaated ülimalt piiratud.

Vaabeli hinnangul on arvutioskuses võimalik tavakasutaja tasemele jõuda kümnepäevase intensiivkursuse baasil. «Me jõuame vaadata Wordi, natuke Excelit, Outlooki, meilide lugemist. Jõuame vaadata kõiki tööportaale, kirjutada CVd, kasutada ID-kaarti,» loetleb ta.

Sealt edasi on andekamatel võimalik hakata võtma juba erikursusi ja efektiivse kasutamise kursusi. «Sealt edasi saavad nad minna tööle, kasutada Excelit,» selgitas Vaabel. «Mitte lihtsalt lahtreid täita, vaid ka valemeid kirjutada.»

Koolituse alguses teeb Vaabel õpilastele 30 küsimusest koosneva testi: kui esialgu saadakse keskmiselt 5–10 õiget vastust, siis lõpus tehakse maksimaalselt kolm viga. «Seitsmelt õigelt vastuselt kahekümne seitsmeni on ikka üsna hea edasiminek,» arvas ta.

Nulltaseme õppurite jaoks on aga Vaabeli hinnangul siiski põhiline kursusest saadav arvutikasutamise julgus. «Nad ei karda enam arvutit,» rõhutas ta. «Teavad, et ei ole nii, et vajutavad nuppu ja siis käib pauk ja arvuti lendab õhku. Ma alati julgustan neid, et kui te suudate arvuti ära lõhkuda, tarkvaraliselt, siis ma annan selle eest medali.»

Lihtsalt linnukese kirja saamiseks kursustele Vaabeli hinnangul üldiselt ei tulda. «Õpilased on väga püüdlikud,» selgitas ta.

Algajate õpetamine on profikursustest aga tunduvalt keerulisem, kuna edasijõudnute koolitusi võtvatel inimestel on vajalik julgus ja taip juba olemas.

«Oluline on empaatia. Ei tohi ärrituda, kui inimene küsib ühte ja sama asja mitu korda. Kordamine on tarkuse ema,» rõhutas Vaabel. «Kui näiteks ütelda, et pane aken kinni, siis ta tõuseb püsti ja paneb akna kinni – seda ei tohi talle pahaks panna.»

Vabalt vene keelt valdava inimesena tegeleb Vaabel palju ka just venekeelsete üle 50-aastaste inimestega, kes statistiliselt on ka suurimaks töötuse riskigrupiks. Samas käivad Vaabeli hinnangul vene rahvusest inimesed kohal isegi kohusetundlikumalt kui eestlased.

«Venekeelsete inimestega peakski rohkem tegelema. Nad jäävad eriti rahule, kui nad vaatavad, et eesti inimene õpetab ja räägib veel nii hästi vene keelt ka,» kirjeldas ta.