Tallinna kesklinnas on juba üsna palju rattahoidjaid, kuid katsetades selgus, et mõnda neist pole võimalik ratast turvaliselt tallele panna.
Kõigisse rattahoidjatesse ratast turvaliselt jätta ei saagi
Rattapoest laenuks saadud kolm eri tüüpi lukku kaasas proovisid Postimehe ajakirjanikud järele, kas asjatundjate näpunäiteid järgides on pealinna rattahoidjatesse võimalik oma kaherattalist sõpra turvaliselt lukustada. Katsetasime kaheksat eri disainiga rattahoidjat.
Kõigepealt proovisime Maakri tänaval olevat spiraali meenutavat rattahoidjat. Tagaratas hoidlasse ning probleemideta sai ratta lukustatud nii kompakt- kui ka trosslukuga. U-lukku saab aga kasutada ainult hoidja külgmistel kohtadel.
Kasutud rattahoidjad
Solarise keskuse juures on mitu pikka rattahoidjat, aga ratast sinna turvaliselt tallele panna on keeruline. Kui panna ratas esiratast pidi hoidjasse, siis pole ühegi lukuga probleeme, aga nagu tõestas eelmise hooaja «Ringvaate» eksperiment, siis nii ratast kinnitades võib kinost tulles eest leida vaid lukustatud esiratta. Ainus võimalus ratas Solarise ees turvaliselt lukustada on panna ta põiki rattahoidjaga, ainult nii pannes võtab üks ratas ära 10 ratta koha. Aga mis teha, turvalisus maksab.
Hoopis keeruline ehk pea võimatu on aga kasutada rattahoidjat, mis koosneb betoonkuplikesest ja metallrõngast. Sellised rattahoidjad on üle Eesti väga levinud. Meie testisime Narva maanteel Tallinna Ülikooli peahoone läheduses olevat hoidikut. Seda hoidikut saavad kasutada vaid ilma käikudeta või sisse ehitatud käiguvahetajaga rataste omanikud. Suurem osa Eesti teedel vuravatest ratastest on aga tänapäeval käikudega ning nende omanikud lõhuvad oma ratta käiguvahetaja lihtsalt ära, kui püüavad tagaratast sinna hoidikusse panna.
Lisaks ebamugavusele on selline rattahoidja ka ebaturvaline. Nimelt on jäme metallrõngas kinnitatud betoonist poolkera külge vaid ühe mutriga. Vargal pole vaja hakata luku läbilõikamisega jändama, piisab vaid ühe mutri lahtikeeramisest. Postimehe testitud rattahoidjal oli võimalik betoonpoolkera all olevat mutrit sõrmedega keerata, isegi mutrivõtit polnud vaja. Õnneks Tallinna kesklinnas asendatakse neid tasapisi tänapäevasemate hoiuvariantidega.
Stockmanni kaubamaja mõlemad rattahoidjad, Viru keskuse, Nordea panga peahoone ning välisministeeriumi rattahoidjates sai ratta hõlpsasti ja turvaliselt lukku nii U-, kompakt- kui ka trosslukuga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et rattalukku ostes tuleks mõelda sellele, et lukuga saaks ratast lukustada kõigi võimalike ja võimatute objektide külge: laternapostid, pargipingid, trepikäsipuud, igasugused metallvõred jne. Elu on näidanud, et rattast on vaja eemalduda ikka just seal, kus rattahoidjat ei ole.