Kuidas rattavarga elu võimalikult keeruliseks teha

Esiratta lahti kruvimine võtab aega vaid viis sekundit. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Ainult rattalukust Eestis ei piisa, et omapäi jäetud jalgratas omaniku tagasi tulles alles oleks. Vaja on ka teada, kuidas ratast lukustada nii, et selle varastamine oleks võimalikult tülikas.

«Enamik rattavargusi on viie minuti, mitte kahe tunni omad. Seega esimene reegel oleks, lukustage oma ratas alati, ka seda kodus rõdul või kuuris hoides,» pani Veloplusi tootejuht Marko Rebane rattaomanikele südamele.

Tema sõnul aitab kiirvarguste vastu ka kõige tavalisem trosslukk, mis ei lase vargal rattaga lihtsalt ära minna. Teiseks tasuks rattaga liikujatel hoolikalt jälgida, kus nad oma ratast hoiavad. Tõenäosus oma rattast ilma jääda on tootejuhi sõnul suurem, kui seda hoida kusagil kõrvalises kohas, kus inimesi ei liigu.

Varastamise teevad mugavaks need ratturid, kes oma sõiduvahendi hoidlasse pannes lukustavad ainult selle esiratta, mis kinnitub raami külge kergesti lahti tehtavate liblikatega. Veloplusi ees tehtud testi ajal kulus esiratta lahti võtmiseks viis sekundit ning seejärel oleks võinud ratas õlal rahulikult minema jalutada. «See ratas ise maksab u 690 eurot ja uue esiratta saab 60 euro eest,» tõi Rebane näite.

Turvaliselt lukku

Kõige turvalisem ongi ratast kinnitada kas läbi raami või tagumise ratta. Kui luku pikkus vähegi lubab, siis läbi mõlema. Trossluku omanikel soovitas asjatundja võimaluse korral lukuga kinnitada ka sadula, sest ka neid on hakatud varastama.

Ratast lukku pannes soovitab Rebane jälgida, et luku ja ratta vahel oleks võimalikult vähe ruumi, et vargal oleks võimalikult raske tangide või ketaslõikuriga lukku läbi lõigata.

Rattalukku valides tasub jälgida pakendil olevat tootja turvalisusmärgistust, mis tõsi küll on igal tootjal erinev. Näiteks firma Onguardi lukkudel on 1-5, Saksa firma Trelock aga 10-100ni. «Ma tean, et Saksamaal hüvitab kindlustus ratta, kui selle oli kinnitatud lukuga, mille turvalisuse tase oli 40,» tõi Rebane näite.

Erinevad rattalukud

Eestis müüakse põhiliselt kolme tüüpi rattalukke. Rattapoe müüjad ise peavad kõige turvalisemaks U-lukke. Samas tunnistavad nad, et selle kasutamine on meie oludes pisut keeruline, sest paljudes rattahoidlates sellega ratast kinnitada ei saa. Ka on lukk üsna raske.

«Kui ma sõidaksin korraliku tänavarattaga ja see seisaks tunde ilma järelevalveta, siis ma ostaksin U-luku või kompaktluku,» arvas Rebane.

Viie-kuue aasta eest müügile tulnud kompakt- või lülilukk meenutab esmapilgul suuremat sorti kokkukäivat mõõdupulka. «See on täismetallist ja seda väikeste tangidega läbi ei võta,» kinnitas tootejuht. Kompaktluku saab sõiduajaks panna rattaraami küljes asuva joogipudeli hoidiku külge ning seetõttu sobib see asjatundja sõnul ka sportratastele. Ka on see lukk kiiresti paigaldatav.

Kõige enam aga ostetakse rattapoodidest trosslukke, mida müüjad ise peavad kõige vähem turvaliseks. Trosslukke on eri pikkuse ja jämedusega. Mida lühem ja jämedam trosslukk on, seda turvalisem, kinnitas Rebane. Tavalisest trosslukust on turvalisem ka variant, mis on pealt kaetud terasseibidega. «Kui tavalise trossi saab väikeste näpitsatega kiud-kiu haaval läbi lõigata, siis seda on näpitsatega ebamugav läbi lõigata. Nii on sel topeltkaitse,» selgitas ta.

Lukkude hinnad

Rääkides rattalukkude hindadest ütles tootejuht, et reeglina on U- ja kompaktlukud trosslukkudest poole kallimad. Nende poes müüakse kõige enam 15.90 maksvaid trosslukke, mis asjatundja sõnul on parem kui üldse mitte midagi. Aga kui vähegi võimalik, siis soovitab Rebane osta paarkümmend eurot maksva trossluku. «Kui sul oli 23-eurone lukk ja see ka ei päästnud vargusest, siis oli tegemist halva õnnega. Kas olid vargal nii suured tangid või ratas oli kolm päeva järelevalveta,» tõdes mees.

Eesti rattapoodides on müügil ka rattaid, mille tagaratast saab lukustada, kuid meie oludes selle luku peale lootma jääda Rebase sõnul ei tasu. Soomes on selliste lukkude kasutajatel võimalik liituda paar eurot kuus maksva kindlustusega ning kui selline ratas ära varastatakse, siis ostab kindlustus uue asemele.

Veloplusi poe kogemus näitab, et iga kolmas rattaostja soetab ka luku. «Esimese asjana ostetakse lisavarustusest porilauad, siis kiiver, seejärel joogipudel või kindad ning alles siis lukk,» rääkis tootejuht. Ta tunnistas, et kuigi ka tal endal on olemas kallis ratas trenni tegemiseks, siis rattalukku ta ei kasuta. «Ma hoian oma ratast lihtsalt nii, et lukustamiseks pole vajadust,» tunnistas ta.

Korralike rattalukkude hinnad
Trosslukk 15-25 eurot
U-lukk 40 eurot
Kompaktlukk 29-49 eurot

Rattavarguste arv  Eestis
2009 2010 2011
2051 2266 1751