Tööl kiusamise üle kaevatakse ametlikult väga vähe

Kiusamise lõpetamisest ei piisa vaid arvuti peale karjumisest. Foto: SCANPIX

Ehkki mitmel pool maailmas tehtud uuringud näitavad, et kiusamine töökohal pole mingi eriline imeasi, on pigem haruldane sündmus, kui mõni kiusatu ametlikult tööinspektsiooni kaudu oma õigust nõudma hakkab.

Eestis pöörduvad töövaidluskomisjoni vaid üksikud töövägivalla nagu kiusamise või ahistamise ohvrid: ebavõrdse kohtlemise üle kaebas 2011. aastal 13 inimest, 2010. aastal 9, 2009. aastal 12 ja 2008. aastal 8 inimest. Nendest juhtumites langetas tööinspektisoon otsused ja nemad said abi.

Lisaks teatab aasta ligi 100 inimest inspektsioonile kirjalikult või tööinspektori kaudu sellest, et neid töö juures ähvardatakse, solvatakse või ahistatakse. Lisaks küsivad tööinspektsiooni juristilt telefonitsi anonüümselt nõu, mida kiusamisolukorras teha.

Kiusamise ohvrist enam saab kiusamise lõpetamise ja ennetamiseks teha ära tööandja ja tööinspektsioon annab järgmist nõu:

Selgita välja, kus on probleem

• hinda töökeskkonna riskide seas ka töövägivallaga seotud riske;

• vii läbi perioodilisi töötaja rahulolu-uuringuid või koosta lühike küsimustik töövägivalla ilmingute tuvastamiseks;

• anna töötajatele võimalus pöörduda juhtkonna poole anonüümselt.

Otsusta, mida riskide vähendamiseks ette võtta

• koosta tegevuskava töövägivalla juhtumite ennetamiseks ja nendega tegelemiseks;

• kehtesta töötajatele konkreetsed käitumisreeglid ja anna selge sõnum organisatsiooni väärtushinnangutest;

• määratle tööandjale vastuvõetavad ja vastuvõetamatud käitumisviisid;

• teavita, kuidas saada abi kiusamise ja muude töövägivalla ilmingute puhul;

• määratle kontaktisikud, kelle vahendusel probleemide lahendamine toimub ehk isikud, kelle poole töötaja oma probleemiga pöörduda saab;

• selgita kuidas toimub juhtumiga seotud info edastamine nii organisatsiooni sees kui väljaspool;

• selgita juhtide, otseste ülemuste, kontaktisikute, töökeskkonnaspetsialisti ja –voliniku, töötajate usaldusisiku ning ametiühingu esindajate rolli.

Tegutse

• Ole ise organisatsiooni väärtushinnangute kandja ja näita töötajate head eeskuju!

• Vii kavandatud tegevused ellu ja registreeri kõik töövägivalla ilmingud. Pea täpset arvestust:

- Mis juhtus? Juhtumi kirjeldus

- Mis kell ja kus juhtum aset leidis?

- Kellega juhtus? Ohver, kiusaja/ahistaja/ründaja, tunnistajad/pealtnägijad

- Milline oli juhtumi tagajärg? Tekkinud hingeline/füüsiline kahju juhtumis osalenud indiviididele ja organisatsioonile tervikuna, juhtumiga tegelemiseks kulunud aeg

- Millised abinõud olukorra lahendamiseks tarvitusele võeti?

- Kas ja kuidas olukord lahenes?

Kontrolli tegevuse tulemust alustades esimesest etapist ja selgita välja, kus on probleem

Ära unusta, et tööandjal on õigus ja võimalus:

• teha vägivallatsevale töötajale hoiatus või noomitus;

• korraldada töö ümber ja paigutada töötaja teise tööruumi;

• öelda töötaja tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 alusel, kui eelnimetatud abinõud pole andnud tulemust;

• nõuda töötajalt kahjutasu, kui töötaja tegevus on tööandjale tekitanud varalise kahju.

Kiusuohvergi ei peaks vaikides kannatama, vaid tegutsema:

Ära jää oma murega üksi

Kui tunned ennast tööl halvasti, sest sind rünnatakse, ähvardatakse või kiusatakse, pöördu abi ja nõu saamiseks töötajate usaldusisiku, töökeskkonnavoliniku või töötajate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liikmete poole.

Informeeri tööandjat

Teata oma probleemist vahetule juhile, töökeskkonnaspetsialistile, tegevjuhile või juhatuse liikmetele. Rääkimisest alati ei piisa, seega teavita tööandjat ka kirjalikult.

Füüsilise vägivalla korral pöördu kindlasti politseisse

Võta ühendust tööinspektoriga

Kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna turvalisust ja ohutust või kui tööandja keeldub probleemiga tegelemast, pöördu tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori poole.

Diskrimineerimise kahtluse korral pöördu arvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole

Nõua tööandjalt vägivalla lõpetamist ja kahjutas

Vägivalla lõpetamise ja kahjutasu nõudmiseks saab pöörduda ka kohtusse. Kui leiad, et sind on koheldud tööandja juures ebavõrdselt soo, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,  vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu, siis on võimalus pöörduda ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks ja kahju hüvitamise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse või lepitusmenetluse alustamiseks õiguskantsleri poole.

Kui muu enam ei aita, siis ütle tööleping üles.

Kui töö jätkamine tundub võimatu, tasub oma tervise huvides kaaluda teise töö otsimist ja töölepingu ülesütlemist.

Kui tööandja sinu korduvatele pöördumistele ei reageeri või kui sa ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib sul õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel.