RSA juht: usume, et eestlaste jõukus kasvab

RSA Grupi juht Simon Lee. Foto: Peeter Langovits

RSA Grupi juhi Simon Lee sõnul on Eesti kindlustusturul veel kasvuruumi küllaga ja koos jõukuse kasvuga hakkavad eestimaalased kindlasti ka rohkem oma vara kindlustama.

Olete ühes varasemas intervjuus öelnud, et 49 protsenti RSA kindlustusmaksetest tuleb Kanadast, Põhjamaadest ja Lääne-Euroopast ja 14 protsenti tärkavatelt turgudelt. Kumba gruppi kuulub Eesti?

Eesti kuulub siin tärkavate turgude hulka, plaanime need ümber nimetada arenevateks turgudeks, sest see on täpsem mõiste Eesti ja teiste selliste riikide kohta. Praegu ei saaks Eestit aga kindlasti Lääne-Euroopaks nimetada. Kõik peale Suurbritannia, Lääne-Euroopa, Kanada ja põhjala on arenevad või vähem küpsed turud. Sinna kuulub veel Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, Aasia.

Milline tärkavatest turgudest on RSA jaoks kõige põnevam?

Peale Eesti? Ladina-Ameerika on meie jaoks väga oluline turg, pooled meie tärkavate turgude kindlustusmaksed tulevad sealt. Meil on väga hea turuosa Argentinas, Brasiilias, Tšiilis, Colombias. Oleme nende suhtes väga positiivsed.

Kuidas erineb Eesti kindlustusturg Suurbritannia omast?

Eestis kulub kindlustusele umbes üks protsent SKTst, Suur­britannias ja Kanadas on see kolme protsendi lähedal. Kui turg areneb ja inimesed koguvad jõukust, kasvab ka vajadus ennast ootamatuste vastu kaitsta. Loodame, et see juhtub ka Eestis. Praegu kasvab Eesti kiiremini kui paljud arenenud riigid ja samal ajal suureneb ka kindlustuse tähtsus.

See on ka põhjus, miks me siin viis aastat tagasi tegutsema hakkasime. Hetkel on suur erinevus ka selles, et Suurbritannias müüakse 60–70 protsenti kindlustusest internetis. Riigiti on kindlustuse müümine väga erinev, Eestis on pankade roll väga suur, kanadalased kirtsutaksid selle peale aga nina.

Kas olete SEBga sama sõbralikes suhetes ka teistes riikides?

Meil on nendega hea koostöö ka Rootsis, mis on meie jaoks võtmetähtsusega turg.

Kas Suurbritannias oleks lubatud, et pank võtab kindlustusfirma endale partneriks, nagu SEB ja RSA Eestis teinud on?

Jah, meil on olnud sarnaseid koostööprojekte Yorkshire’i eluasemelaenu ühinguga, töötasime varem koos ka Halifaxi eluasemelaenu ühinguga, aga nüüd pakuvad nad ise kindlustust.

Kas britid tahaksid Euroopa Liidust välja astuda?

Kui homme oleks hääletus, siis oleks enamik tõenäoliselt väljaastumise poolt. Aga homme ega lähitulevikus ei ole sellist hääletust plaanis ja see oleks ka ennatlik otsus, sest Euroopa Liit on meie jaoks väga oluline kaubanduspartner.

Kas Eesti liitus euroga ennatlikult?

Ma ei tea, kas ma olen õige inimene vastama, aga minu arvamus on, et ühisraha võtab ära palju riske ja annab ligipääsu suurematele turgudele. See teeb Eestiga kauplemise lihtsamaks, sest valuuta on tugevam. Loomulikult on sellel ka oma hind.

Kas Kreeka jääb euroalasse?

See on minu isiklik vaade, aga arvan, et Kreeka lahkub korrapäraselt euroalast. Euro korratu lagunemine oleks katastroofiline. Kreeka majandus on väga erinev ülejäänud Euroopa omast ja lõpuks ei ole siin valikut.

Kuhu võiks investeerida?

Võin rääkida, kuhu me ettevõttena investeerime. Meil on 14 miljardit naela, mis teeb 16–17 miljardit eurot. Me investeerime väga konservatiivselt.

90 protsenti meie portfellist on valitsuste või ettevõtete võlakirjades, viis protsenti on aktsiates ja ülejäänu kinnisvaras või teistes investeerimisvahendites.

Seega on minu soovitus olla konservatiivne. Iga investeeringu puhul on väga oluline kapitali säilitamine. Keegi ei saa praeguses olukorras teenida suurt intressi. Euroopas on inflatsioon alla surutud.

Ettevõte

•    RSA praegune ettevõte loodi 1996. aastal.

•    RSA lõi tütarettevõtte Eestisse 2007. aastal.

•    2012. aasta esimese poolaasta käive Eestis oli 11,3 miljonit eurot, turuosa umbes 10 protsenti.

•    Hüvitisi maksti 5,4 miljonit eurot.

Allikas: RSA