Kas uus pelgupaik on Rootsi kroon? Euro tuhmudes see raha igatahes särab, kindlustades oma kohta investorite portfellides.
Rootsi kroon - hea raha iga ilmaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüütikud ja investorid on pikemat aega kinnitanud, et nii Rootsi kui Norra – oma jooksevkonto ülejääkide ja kõrgemate intressimääradega – peaksid mängima pelgupaikade rolli valuutaturgudel.
Sellele vaatamata on euro kriisi vältel Skandinaavia valuutade suhtes kerkinud, dollari suhtes aga kukkunud.
Nüüd on see muster aga muutuma hakanud.
Teisipäeval kukkus ühisraha Rootsi krooni suhtes 12 aasta rekordmadalusse (alla 8,5 Rootsi krooni), jäädes aga dollari suhtes enam-vähem samale kahe aasta nigelaimale tasemele.
Krooni kerkimist võib osaliselt selgitada alates mai keskpaigast kestva kerge ralliga globaalsetel aktsiaturgudel.
Tugeva eksportijana (mis annab 50 protsenti Rootsi sisemajanduse kogutoodangust) käib sealne kroon sageli ühte sammu investorite isuga riskantsemate varade järele.
Kõrgemate intressimääradega valuutadele tuleb kasuks ka Euroopa Keskpanga hiljutine otsus langetada oma laenu- ja hoiustemäärasid – investorid jahivad jälle kõrgemaid tootlusi.
Küllap on krooni tõusu soodustanud ka Rootsi keskpank. Ajal, mil keskpangad ajavad pehmet liini ja näivad pooldavat kvantitatiivset leevendamist (loe: rahatrükki) kasvu stimuleerimiseks, paistab Riksbank hoidvat karmi joont.
Üldiselt usutakse, et Rootsi jätab intressimäärad kõrgemale, kui enamik G10 riike.
Seetõttu on Rootsi raha atraktiivne kasumit ihkavatele investoritele – kaasa arvatud keskpankadele, mis üritavad mitmekesistada oma reserve.
Rootsi riikliku laenuameti andmetel oli aprilli lõpu seisuga välsimaalaste käes 50 protsenti Rootsi riigivõlakirjadest. Läinud aasta lõpus oli vastav protsent 36.
Mai lõpus avaldatud Euroopa Komisjoni raportist võis lugeda, et investorid on hakanud otsima turvapaika Rootsi kroonist – tänu sealse riigirahanduse heale seisule. «Erinevalt eelmistest ülimalt pingelistest perioodidest finantsturgudel» on kroon hästi vastu pidanud, märkis komisjon.
Rootsi majandust ei ole veel tabanud kasvu kukkumine, mis kollitab teisi suuremaid majandusi.
Sel nädalal toimunud Rootsi keskpanga koosoleku protokollis viidatakse Rootsi majanduse «ootamatult tugevale arengule» võttes arvesse euroala probleeme, kuhu läheb 70 protsenti Rootsi ekspordist.
Pank eeldab, et SKT kasvab tänavu 0,6 protsenti, mis on positiivne korrektuur võrreldes viimase prognoosiga (0,4 protsenti).
ING valuutastrateeg Tom Levinson leiab, et kroonist on kujunemas valuuta, mis on «hea iga ilmaga», lõigates eurokriisi eskaleerudes kasu turvapaiga taotlejatest – ning ekspordikasvust, kui eurokriis järele annab.
Copyright The Financial Times Limited 2012