Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tööl kiusamine on suurem probleem, kui arvatakse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Töökohal kiusamine ei seisne vaid selles, kui ülemus teeb kellegi arvel õelaid nalju ja ahistab. Hiljutine Columbia ülikooli uuring leiab, et kõige häirivam töökohal on teiste töötajate ebasobiv käitumine.

Uuring hõlmas 357 õde Canada haiglasüsteemi 41 osakonnast. Tuli välja, et töölt lahkumise mõtteid heietasid mitte ainult need inimesed, kes olid sattunud kiusamise sihtmärgiks, vaid ka need, kelle osakonnas kiusamist esines. Need, keda otseselt ei kiusatud, olid isegi rohkem valmis lahkuma, kirjutab WJS.

Kiusamine töökohal ei ole tõenäoliselt nii ilmne, kui kooliõuel, kuid ta on arvatust levinum. 2007. aastal tehtud Zogby uuring leidis, et 37 protsenti töötajatest tunnistasid, et neid on töö juures kiusatud. Mõnes uuringus on avastatud, et töökohal kiusamine on isegi suurem probleem, kui seksuaalne ahistamine töö juures, kirjutab Pshyhologie Today.

Mis on kiusamise tagajärjed? Selle ohvriks sattunud töötajad on hirmul ja ärevuses, neil võib tekkida depressioon ja posttraumaatiline stressihäire, mis omakorda viib psüühilise haigestumiseni. See toob kaasa töölt puudumise või soovi piinavalt töökohalt põgeneda.

Kõige sagedasemad tööl kiusamise taktikad on:

Hirmutamine. Kiusab kas ülemus või pika staažiga töötaja. Hirmutatakse palgatõusust ilma jätmisega või karjääri takistamisega.

Kõrvalejätmine. Tülinorijal on mingi nn sisemine ring, kuhu inimesi väljastpoolt ei lasta. Neid võidakse ignoreerida täielikult, keeldudes tunnistamast nende olemasolu. Tavaline on ka, et kui ohver siseneb ruumi, vaikivad teised või jätkavad vestlust sosistades ja itsitades. Tuleb tuttav ette kooliõuelt, eks ole!

Kuulujuttude levitamine. Kiusaja levitab ohvrite kohta kuulujutte, mis võivad olla mõnikord väga julmad. Laim ja kuulujutud võivad inimese mainet organisatsioonis tõsiselt kahjustada.

Saboteerimine. Kiusaja võib minna ka  nii kaugele, et otseselt hävitab kiusatava töö. Näiteks varastab töötulemuse või lõhub selle. Eriti rafineeritud viis kiusamiseks on aga näiteks ohvri koostatud Powerpointi esitluses millegi muutmine või mõnest aruandest ühe lehe eemaldamine.

Tagasi üles