Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Koduaiast pagenud koer ründas Peetris naist ja kutsikat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hundikoer.
Hundikoer. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kolmapäeva õhtul sai Tallinna lähistel Peetri alevikus pureda naine, kelle kutsikat ründas koduaiast jooksu pannud hundikoer.

Viiekuuline kääbuspinšer oli kolmapäeva õhtul kella poole seitsme ajal koos oma perenaisega jalutamas Peetris, kui talle tormas kallale saksa lambakoer. Naine püüdis kutsikat suure koera hammaste vahelt päästa, kui ründaja teda ennast mõlemast käest hammustas.

Tohtrite abi vajasid pärast rünnakut nii koer kui ka tema perenaine. «Kutsikal on lõualuud paigast ära ja ta ootab operatsiooni ja emal tuli õmmelda mõlema käe peal olevaid haavu,» rääkis koeraomaniku tütar Kadi. Mis saab kutsikast edasi, pole praegu veel selge. «Ta oli mõeldud näitusekoeraks, aga eks tulevikus paistab, kui rikutud ta välimus ja psüühika on ja kas sobib enam selleks,» tõdes naine.

Kuna alguses polnud ründaja omanikku teada, siis hakkas koeraomaniku pere teda aktiivselt ise sotsiaalmeedia abil taga otsima. Ka tehti avaldus politseile. Sama päeva õhtul võttis perega ühendust ka koeraomanik, kelle sõnul lipsas hundikoer lihtsalt aia vahelt välja ja tegu oli lihtsalt õnnetu kokkusattumisega. Kadi sõnul lubas hundikoera omanik tasuda kõik raviarved. «Ta lubas ka midagi oma koeraga ette võtta -  nad kas panevad ta tuduma või otsivad talle uue elupaiga,» sõnas naine.

Kadi sõnul soovib ta eilset vahejuhtumit avalikustada seepärast, et koerapidajad oleksid hoolsamad. «Eestis on see koerapidamine, nagu on. See võiks olla inimestele õppetunniks, et oma aiad ja hoovid kindlasti üle vaataksid ja kindlustaksid. Koerad peavad olema rihma otsas, sest kunagi ei tea, millal su tupsununnuke kedagi rünnata võib,» pani ta koeraomanikele südamele. Naise sõnul ei julge ta pärast eilset vahejuhtumit oma kutsikaga enam jalutama minna. «Samas on vaja koeraga jalutada, et juba kutsikaeas harjuks tänavamüra ja inimestega, et kutsikast kasvaks ühiskonnasõbralik koer,» tõdes naine.

Tagasi üles