Vandeadvokaat: abiks kohtusse pöördujaile

Siret Siilbek Foto: Siret Siilbek

Vandeadvokaat Siret Siilbek kirjutab, et riigilõivude alandamine lihtsustab juurdepääsu kohtumõistmisele ja on seega igati positiivne, samas eeldab soodsama lõivu saamine seaduse nüanssides üsna head orienteerumist.

Palju on räägitud, et alates juuli algusest on kohtusse pöördumine odavam, sest langenud on riigilõivude määrad. Vähem aga teatakse, et lisaks langenud määradele muutusid ka mitmed muud põhimõtted. Üheks selliseks muudatuseks on erinevate lõivude kehtestamine hagidele, mis esitatakse läbi avaliku e-toimiku või muul viisil, näiteks e-posti kaudu või teatud juhtudel paberkandjal. Samuti on muutunud riigilõivu määramise aluseks oleva hagi hinna arvestamise alused.

Hagi esitamine läbi e-toimiku on soodsam

Seadusemuudatused soodustavad hagi esitamist eelkõige just e-toimiku kaudu. Nimelt on portaali vahendusel tehtud menetlustoimingutelt tasutav lõiv oluliselt madalam. Kui näiteks 5000 euro nõudmisel peab hageja tasuma riigilõivu 400 eurot, siis läbi e-toimiku hagi esitades tuleb tasuda 325 eurot, 10 000-eurose nõude puhul on määrad vastavalt 550 ja 450 eurot. Suuremate nõuete puhul kasvab vahe veelgi. E-toimiku kasutamine toob seega kaasa märkimisväärse säästu.

Hagi esitamise viisi valikul tuleb aga silmas pidada muudki kui ainult mugavuse aspekti. Juhul, kui seaduses on ette nähtud soodsam riigilõiv e-toimiku abil hagi esitamisele, siis kohtuvaidluse võidu korral mõistetakse hagejale välja riigilõiv lähtudes madalamast määrast. Seega, kui hagi esitamisel ei ole kasutatud e-toimikut ning on tasutud kõrgem riigilõiv, siis jääb kahe riigilõivu vahe ka kohtuvõidu korral hageja enda kanda. Sellise võimalusega tuleb arvestada juba menetluse alguses ning tulevikku silmas pidades tasub teha valik avalduse portaali kaudu esitamise kasuks.

Üldiselt ei tohiks e-toimiku kasutamine olla keerulisem kui internetipangas igapäevaste toimingute tegemine. Mõistagi on portaalil nagu igal uuel asjal veel arenguruumi, kuid vajakajäämised puudutavad pigem juristide-advokaatide igapäevase töö lihtsustamist, mitte neid ühekordseid toiminguid, mida teevad ehk kord elus kohtusse pöördujad. E-toimiku aktiivsem kasutamine oleks seetõttu nii soodsam kui ka lihtsustaks sidepidamist kohtuga.

E-toimikut alati kasutada ei saa

Mida aga teha, kui objektiivselt ei ole võimalik e-toimikut kasutada? Kuigi peame end Eestis eesrindlikeks e-inimesteks, ei ole siiski mitte kõigil võimalik ID-kaardiga kaasnevaid võimalusi ega elektroonilisi sidevahendeid kasutada. Kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik hagi e-toimiku kaudu esitada, võib põhistatud taotluse alusel menetlustoimingu teha siiski madalama lõivuga. Seejuures tuleb tähele panna, et madalama riigilõivu rakendamiseks tuleb kohtule esitada kindlasti sellekohane taotlus, milles tuleb selgitada, miks avalduse esitamine e-toimiku kaudu ei ole võimalik. Kohus omal algatusel ilma vastava taotluseta väiksemat riigilõivu ei määra.

E-toimiku kasutamisel tuleb tähele panna, et kohtule dokumentide esitamist reguleerib ka justiitsministri 2005. aasta 28. detsembri määrus number 59. Selle kohaselt ei ole e-toimiku kaudu lubatud kohtule esitada dokumente, mis sisaldavad riigi- või lapsendamissaladust, mis on piiratud juurdepääsuga teabe sisaldamise tõttu krüpteeritud, tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise taotlust ega riigikohtule esitatavaid dokumente.

Sellised dokumendid tuleb esitada muul viisil, mis tavapäraselt tähendab esitamist e-posti teel. Seega näiteks juhul, kui hageja soovib saada tagasi kostjale antud laenu ning seada juba vaidluse ajaks hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtulikku hüpoteeki, tuleks hagiavaldus ja taotlus hagi tagamiseks vormistada eraldi. Riigilõivu kokkuhoidmiseks tuleks hagi esitada läbi e-toimiku ning hagi tagamise taotlus edastada kohtu vastavale e-postile.

Muutunud on ka riigilõivu määramise alus

Oluliseks tuleb pidada muudatusi seoses hagi hinnaga – see on hagis nõutav summa, mis on riigilõivu arvestamise aluseks. Varem arvutati hagi hinda vaid põhinõude järgi, arvestamata seejuures näiteks viiviseid ja intresse. Nüüdsest lähtutakse riigilõivu määramisel põhinõude ja kõrvalnõuete kogusummast.

Sageli on kohtusse pöördumisele eelnenud pikad läbirääkimised ning viiviste nõue on muutunud sama suureks kui põhivõlg ise. Kui võlausaldaja soovib, et kohus mõistaks välja viivise kuni võla tegeliku tasumiseni pärast kohtumenetluse lõppu, siis tuleb riigilõivu arvutamisel arvestada hagi hinna sisse ette ka järgneva aasta viivised. Seetõttu tuleks vältida võlgniku kohustuse paisumist niivõrd suureks, et selle sissenõudmine võlausaldajal endal üle jõu käib, vaid arukam on kohtusse pöörduda ilma ebamõistliku viivituseta.

Tuleb ka arvestada, et kohtuga hagi hinna määramise üle enam eraldi vaielda ei saa. Kui varem võis asja menetlusse võtmisel vaidlustada summa, mille kohus on riigilõivu määramisel aluseks võtnud, siis nüüd ei ole tsiviilasja hinna määramine enam eraldi vaidlustatav. Selle ebaõigele määramisele saab järgmises kohtuastmes tugineda siis, kui asi on ühes astmes lahendatud ning tehtud otsus kaevatakse kõrgemale kohtule edasi. Paraku tõstab selline seadusemuudatus riski, et õige riigilõivu suuruse saab hageja teada alles menetluse lõpus.

Üksmeele puudumine hagi hinna üle toob kaasa määramatuse menetluse muudes küsimustes - näiteks sõltub asja hinnast ka teiselt poolelt välja mõistetava esindaja tasu piirmäär. Seetõttu tuleb juba enne kohtusse pöördumist täpselt läbi mõelda, millist nõuet ja kuidas esitada.