Seni üksikutest koduaedadest leitud võõrliik, Skandinaavias laastamistööd tegev lusitaania teetigu on nüüd ilmselt kolinud ka Eesti metsadesse. Vähemalt on nii alust arvata Pärnumaalt tulnud teadete põhjal.
Aplad teeteod jõudsid Eesti metsadesse
Eestis tulid esimesed teated ligi 15 cm pikkusest ning aplalt köögivilju ja ilutaimi, aga ka oma liigikaaslasi söövast võõrliigist viie aasta eest. «Praegu õnneks on veel nii, et teated tulevad valglinnastumispiirkondade aedadest, kus teetigu või teo munad on saadud istikuga kaasa,» rääkis Uudo Timm keskkonnateabe keskusest.
Samas on Timmi sõnul alust tänavu tulnud teadete järgi arvata, et Pärnu lennujaama lähistel on Hispaania teeteod ilmselt juba metsa kolinud. «Kui mõnel oli paar aastat tagasi aias neid paar-kolm tükki, siis nüüd on juba paarsada,» selgitas ta.
Skandinaavia on hädas
Tigude nii suurt arvukust ei maksa Timmi sõnul imeks panna, sest üks isend muneb viis-kuuskümmend muna aastas. Tegu on ka mõlemasoolise isendiga, seega annab iga tigu järglasi.
On võimalik, et ka mujal Eestis on see võõrliik end juba looduses sisse seadnud või seadmas. «Teisipäeval tuli teade, et Rocca al Mare keskuse taga, kus kunagi oli aiand, pidi olema nende uputus,» ütles Timm. «Ei ole välistatud, et nad on metsa minemas, sest seal taga on ka tamme-segamets ja see võiks neile hästi elupaigaks sobida.»
Timmi sõnul on juuli teine pool ja august just see aeg, kui lusitaania teeteo kohta hakkab teateid tulema. «Suurem osa neist elab talve üle munadena ja kevadel, kui nad hakkavad elama, siis eks see kasvamine võtab ka aega,» selgitas ta. «Esialgu ei paista nad nii väga silma, sest neid nälkjaid on teisigi.»
Sellel aastal on keskkonnateabe keskus saanud teateid lusitaania teetigude kohta veel ka Viimsist, Piritalt ja Kristiine linnaosast, kust näiteks esmaspäeval teatati leiust Tüve ja Kajaka tänava kandis.
Kuigi lusitaania teetigu on Skandinaavias juba aastaid suur probleem olnud, võib Timmi sõnul siiski imeks panna, et seni veel ei ole neid kuulutatud invasiivseks liigiks, mille tõrjega tegeletakse.
«Võib-olla oodatakse nagu Sosnovski karuputkegagi, kus on nüüd juba vaja kulutada miljoneid, et mingitki efekti saada,» nentis ta, lisades, et tegelda tuleks nendega juba nüüd, kus teetigusid on veel vähe ja üksikutes kohtades ning hakkama saaks mõne tuhande euroga.
«Aga kui läheb asi kontrolli alt välja ja enne Läti piiri pidama ei jää, siis muidugi muutub kahtlaseks, kas ja kui efektiivne tõrjumine on,» rääkis Timm. «Keegi ei tea veel, keda teetigu hakkab välja tõrjuma või jääb ta lihtsalt nuhtluseks, keda saab muruniidukina kasutada.»
Timm lisas, et on naiivne loota, nagu ei hakkaks Põhjamaades vastu pidanud tigu Eestis levima. «Kui tuleb mõni liik sisse, siis alguses on neid vähe ja nende sigimispotentsiaal on väike,» ütles ta. «Kui ta saavutab oma kriitilise massi ja siis edasi liikuma hakkab, siis enam ei pea püssi- ega ussirohi.»
Võib-olla pärast tänavust märga suve tuleb kellelgi asjaomastest mõte siiski midagi apla võõrliigi tõrjumiseks ette võtta, avaldas Timm lootust.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialisti Merike Linnamäe sõnul on lusitaania teetigu aiakahjur, kelle üldine mõju loodusele on ministeeriumi teada väike. «Kuid mõju aiasaadustele on tõesti suur,» tunnistas ta.
Naabritega koostöös
Vastuseks küsimusele, kas ja kuidas on ministeeriumil plaanis seda võõrliiki tõrjuda, vastas Linnamäe, et keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud projekti raames tehti lusitaania teeteo kohta infovoldik.
Linnamäe sõnul peaksid inimesed selle liigi oma aeda toomist vältima ja tema ohjeldamisega tegelema.
Uutesse paikadesse levib liik peamiselt munadena koos mullaga või taimede mullapallidega. «Seega tuleks mulda hankida kohtadest, mis ei ole lusitaania teeteoga hädas,» rääkis ta.
Lusitaania teeteo hävitamiseks on tõhusad samad vahendid, mis sobivad muude aias probleemiks olevate tigude ja nälkjate vastu. Igal sügisel tasub üle vaadata kasvuhooned, maja vundamendi servad, keldrid ja kompostihunnikud, sest tigu armastab talvituda sellistes soojades kohtades.
Tigusid võib ka käsitsi ära korjata. Samuti võib olla tigude hävitamisel abi kompostihunniku kihtide ümberkeeramisest nii, et see läbi külmub. Suvisel ajal niisketest varjulistest kohtadest leitud ja hävitatud munad vähendavad samuti tugevalt arvukust.
«Võitluses tuleb olla püsiv ja kaasata tiheasustusalal ka naabreid, sest muidu edu ei saavutata,» rääkis Linnamägi.