Netiühendus maakodus on õnnemäng

Mooste mees Ragner Lõbu on aastatega kodus ära proovinud kõik netipakkujad, päris hea pole olnud ükski. Foto: Silver Kommusaar

Mobiilsidefirmad lubavad interneti leviala, mis katab isegi 99,9 protsenti Eestist. Samas kuuleb maakohtades päris sageli kurtmist selle üle, et kodu juures pole korralikku mobiililevi, mobiilse interneti levist rääkimata. See pole probleem sugugi ainult kaugematel ääremaadel, kus võiks asuda see salapärane 0,1 protsenti, mida 99,9-protsendiline leviala ei kata.

«Lausa imelik, et siin, 36 kilomeetrit Tallinnast, on internetipulgaga levi nii kehv, et kogu aeg kaob ära,» tõdeb suurema osa suvest Kloogaranna lähistel veetev teleajakirjanik Aarne Rannamäe.

Eesti teises otsas asuva Orava vallavanem Ülo Plakso aga nimetab, et kui sõita Oravalt Põlvasse, siis jääb teele kolm kohta, kus levi alati katkeb ja pole võimalik telefoniga rääkida.

Lubadust tuua lairibaga ülikiire internetiühendus peagi iga maapereni ta praegu eriti tõsiselt ei võta.

Enne ei usu, kui pole näinud

«Selle uue valguskaabli ehitus on nagu kiirtee ehitus läbi küla. Külaelanikud rõõmustavad, aga hiljem selgub, et kiirteele pääseb vaid ühest kohast paari­kümne kilomeetri kaugusel. Esmalt peab jalgsi linna minema, et kiirteele sõitma saada,» toob Plakso võrdluse.

Maaelu arendamise rahaga ehitatakse valguskaablit telekomifirmade huvidest lähtudes. See pole Orava vallavanema arvates päris õige asi. «Täna ei ole kuskilt näha, kes tõmbaks kaabli päris lõppkliendini. Lairiba arenduse programmidokumendis räägitakse kiire interneti jõudmisest hõreasustusega aladele. Aga praegu ehitatakse tegelikult pigem selle järgi, kus on äriline huvi ja rahaline tasuvus,» kurdab Ülo Plakso.

Nii tulebki tema sõnul välja, et linnades tarbija võimalused kasvavad ja hinnad lähevad alla, aga maakohas ei juhtu midagi. Suuremaks muutub ainult ebavõrdsus, kardab vallavanem.

Orava kui vallakeskuse internetiühendus lahendati erandlikult Elioni ajutise õhulingiga. Aga sinna lairibakaabli toomise kohta otsust seni ei ole. «Ma arvan, et kui Orava peaks haldusreformiga vallakeskuse staatuse kaotama ja saama tavaliseks külaks, siis jäävad needki arendused tegemata,» ennustab ta.

Et nimetatud pole vaid paar erandit, kinnitab seegi, et tarbijakaitseametile on tänavu mobiilse interneti kohta laekunud juba umbes 70 kirjalikku pöördumist, lisaks hulk telefonikõnesid ameti nõustamistelefonile, ütleb tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

Tema sõnul kaevatakse põhiliselt eeldatust kehvema levi üle. Paljud tarbijad on seejuures seotud tähtajaliste lepingutega, mis teeb üles­ütlemise või teenusepakkuja vahetamise keeruliseks.

Huvitaval kombel pakuvad kõik mobiilifirmad internetipulka tavaliselt nädalaks tasuta proovida.

Kui ollakse veendunud, et levi katab kogu Eesti, miks on üldse vaja pakkuda katseaega?

EMT pressiesindaja Kaja Sepp seletab, et leviala kaardi jaoks tehakse mõõtmisi õues, aga inimesed kasutavad seadmeid enamasti sees. «Selliseid kohti võib ikka ette tulla, mis mingite looduslike või tehislike takistuste tõttu on halvema leviga,» ütleb ta. Vahel võib mobiilne internet tema sõnul levida telefonist isegi paremini.

Partsi ja Uibujärve küla asuvad Põlvast vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel, aga nende ühise külavanema Marko Libliku sõnul on probleem netiühendusega tõsine. Kui ikka turismitalunik ei saa pangaülekandeid teha, on see suur takistus. Veel hullem, kui ei ole isegi korralikku mobiililevi.

Ühendus tõkkab

Mooste kandis palkmaju ehitav Ragner Lõbu ütleb, et on aastatega kodus läbi proovinud kõik netipakkujad Kõuest netipulkadeni. Paar viimast nädalat on kasutada EMT oma, mis annab Lõbu sõnul päris hea ja kiire ühenduse. Kui seda on. Aeg-ajalt jälle ei ole, mis oleneb ilmast ja kellaajast, arvab ettevõtja. Lapsed pidid seda nimetama tõkkamiseks, kui vahepeal on ja siis jälle pole. Kui tahad kodus tööd teha, siis ei saa lootma jääda, tõdeb Lõbu.

Tehnilise järelevalve amet mõõtis juunis mobiilse interneti kiirust Eestis 105 kohas. Keskmine tulemus on aastaga märgatavalt paranenud kõigil operaatoritel. Oliver Gailan ameti sideteenuste osakonnast ütleb siiski, et inimesed peaksid mõistma, et garanteeritud ei ole midagi. «Ka meie tehtud mõõtmistest võib tulemus kasutamise tipptundidel oluliselt erineda,» osutab ta.

Mõõtmised näitavad, et kohtades, kus EMT 4G-võrk juba töötab, saavutatakse kiirus, mida võib julgelt nimetada ülikiireks internetiks. Aga see eeldab, et klient on ostnud 4G-netipulga, mis on 3G-pulgast praegu umbes poole kallim.

EMT eesmärk on katta aasta lõpuks mobiilside neljanda põlvkonnaga 70 protsenti Eestist, 2014. aasta lõpuks peab 4G-võrk katma kogu Eesti.

Kommentaar

Olav Harjo
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja

Lairiba baasvõrk peab valmimisel katma kogu Eesti ning 98 protsenti kodudest, ettevõtetest ja asutustest peavad paiknema sellele lähemal kui 1,5 kilomeetrit.

Kokku tuleb ehitada üle 6000 kilomeetri võrku. Praegu on valmis üle tuhande ning aasta lõpuks üle 2000 kilomeetri. Suurem osa ehitusest on alles ees.

Vallajuhtide mure võib olla ajendatud sellest, et praegu on kinnitatud raha esimese 2300 kilomeetri ehituseks, aga edasine rahastus pole teada.

Võib-olla kardetakse, et nendeni lairiba kiirtee ei jõuagi. Võrku ehitatakse peamiselt ELi struktuurfondide rahast. Kui valitsus ei leia sel eelarveperioodil lisaraha, jätkub võrgu ehitus alles 2015. aastal, kui järgmine ELi fondide raha kasutamiseks avaneb.

Kuna tegemist on baasvõrguga, siis lõpptarbijaid ei ühendata. Kuidas jõuab kiire internet lõppkliendini, on teema, mida arutame 29. augustil toimuval lairibafoorumil.

Selleks et kiire internet õhu kaudu kliendini jõuaks, peab see kõigepealt jõudma mobiilimasti.
Seni on enamik mobiilimaste maal ühendatud «suure võrguga» raadiolinkidega. Need sobivad transportima kõnesid või tavalist (aeglast) internetti.

Seega on kiire mobiilse interneti eelduseks, et mastid on ühendatud valguskaabliga. Siis saavad operaatorid panna mastidesse uued seadmed ning lõppklientideni jõuab kiire internet.

Teisel moel jõuab kiire internet lõppklientideni kas telefoni-, kaabeltelevisiooni- või valguskaabli kaudu.