/nginx/o/2012/07/18/1222796t1h23db.jpg)
Kõigi eelduste kohaselt palub Euroopa Komisjon täna ELi liikmesriikidelt luba käivitada vabakaubanduslepingu läbirääkimised Jaapaniga – mis kõlab kurjakuulutavalt bloki raskustes autotootjate kõrvadele.
Brüssel taotleb vabakaubandust Jaapaniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui lepe sünnib, on see maailma suurim. Kahepeale kokku annavad EL ja Jaapan laias laastus kolmandiku maailmamajanduse toodangust.
Mõlemad osapooled otsivad võimalusi oma visalt kasvavate majanduste virgutamiseks ning leping tundub seetõttu üha atraktiivsem.
Euroopa Komisjoni esialgsete hinnangute kohaselt kergitaks leping ELi sisemajanduse kogutoodangut 0,8 protsenti ning lisaks 420 000 töökohta.
Läinud nädalal toimus Euroopa Parlamendis paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei sponsoreeritud vastavasisuline seminar, kus oma poolehoidu väljendasid tekstiili-, keemia- ja toiduainetetootjate esindajad.
Küll aga on oodata jäika vastuseisu Euroopa autotootjatelt, kes niigi liigvõimsuse all kannatavad.
Autotootjad kardavad, et vabakaubanduslepe võimaldaks Jaapani konkurentidel koduturu kahanedes kallata oma toodangut ELi turule.
Jaapani brändid hooplesid mullu 11,5-protsendilise turuosaga ELis, kuigi üle kahe kolmandiku noist sõidukeist valmisid Euroopa tehastes.
Euroopa import Jaapani turul oli vaid 5,5 protsenti.
Praegu võtab EL Jaapanist imporditud sõidukitelt 10 protsenti lõivu. Jaapan lõive ei rakenda, kuid välismaised autotootjad kurdavad, et neid hoitakse eemal tehniliste normide ja teiste tolliväliste barjääridega.
ELi autotootjad on maruvihased mullu jõustunud vabakaubanduslepingu peale Lõuna-Koreaga, mis on juba toonud kaasa Hyundai ja Kia odava impordi kasvu.
Hiljuti tõmbas leppe võimalikele tagajärgedele täiendavat tähelepanu PSA Peugeot-Citroeni teadaanne, et ees ootab suure tehase sulgemine Prantsusmaal.
Euroopa kaubandusvolinik Karel De Gucht üritab igati leevendada tööstusharude ja skeptiliste liikmesriikide, nende hulgas Saksamaa ja Itaalia hirme, kes komisjoni taotlusele oktoobris-novembris vastama peavad.
Ilmselt teeb komisjon midagi üsna ebatavalist ja lisab tingimuse, et liikmesriigid võivad läbirääkimised ühe aasta möödudes katkestada, kui Jaapan ei täida oma lubadusi ega eemalda teatud tolliväliseid barjääre nt autodelt, toidult, jookidelt ja meditsiiniseadmetelt.
«Meie jaoks on sine qua non, et nad eemaldavad oma tollivälised barjäärid,» ütles üks euroametnik.
Jaapan on näidanud, et võtab läbirääkimisi tõsiselt, lubades lammutada mõned barjäärid juba enne läbirääkimiste käivitumist.
Kaubandusanalüütikud ütlevad, et leping tuleks ilmselt sõlmida enne, kui De Guchti ametiaeg 2014. aastal lõpeb.
Samal ajal on Tokyol laual ka teisi kaarte, muuhulgas piirkondliku vabakaubandusleppe läbirääkimised Hiina ja Lõuna-Koreaga, samuti laiapõhjalisem Vaikse ookeani piirkonna riikide partnerlus.
Rahvusvahelise Poliitökonoomia Euroopa Keskuse (ECIPE) analüütik Hosuk Lee-Makiyama ütles, et Jaapani diil oleks oma suuruse tõttu üks vähestest vabakaubanduslepetest, mis ELi majanduskasvule märgatavat mõju avaldaks.
Kuid ta lisas: «Ega tundlikest teemadest puudu pole, mõlemal poolel... Euroopa jaoks sõiduautod, Jaapani jaoks teenused.»
Copyright The Financial Times Limited 2012