Riigikogu jätab teise tähtsa lepingu sügiseks

Peaminister Andrus Ansip andis fiskaalpaktile allkirja Brüsselis 2. märtsil. Foto: Reuters/ScanPix

Fiskaalpaktiga liitumine on Euroopast abi saamise eeldus.

Äsja riigikohtu sõela läbinud Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) tohib Eesti tulevikus abi saada üksnes eeldusel, et ratifitseerib ja täidab ka nn fiskaalpakti, mille aruteluga parlament aga viivitab.

ESMi olemust said riigikogu komisjonid sel nädalal arutada hoolimata sellest, et lepingu ratifitseerimise eelnõugi pole parlamendile esitatud.

Teemaga seonduva nn euroala fiskaalpakti käsitlemiseks pole riigikogu rahanduskomisjon enam kui kuu aja jooksul kogunenud ning seda teha pole lähiajal plaaniski.

Tegu on Euroopa majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga, ametliku lühendiga SKJL, mida enamasti kutsutakse Euroopa fiskaalpaktiks. Leppe ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas valitsus 11. juunil, 12. juunil võttis riigikogu juhatus selle menetlusse ja määras juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.

Fiskaalpakt ei pane Eestile küll selgesõnalisi rahalisi kohustusi nagu ESMiga liitumise lepe, kuid on viimasega vahetult seotud.

Nimelt on fiskaalleppega ühinemine ja selles seatud tingimuste täitmine eelduseks, et mõni euroala riik, sh Eesti võiks tulevikus üldse ESMist abi küsida. «Alates 1. märtsist 2013 sõltub ESMi raames algatatud uute programmide alusel finantsabi andmine sellest, kas asjaomane ESMi liige on ratifitseerinud SKJLi,» seisab ESMi leppes.

Aasta pärast fiskaalpakti jõustumist on ESMi jaoks abikõlblikud vaid need riigid, kes täidavad nõuet, et valitsussektori eelarve on tasakaalus või ülejäägis.

Eelarvetasakaalu nõue ongi fiskaalpakti tuum. Sisuliselt tuuakse sellega Eesti ja teiste euroala riikide seadustesse reegel, mida paljudes neist on ennegi arutatud. Ka Eestis on korduvalt välja pakutud, et eelarvetasakaalu nõue peaks olema sisse kirjutatud juba põhiseadusse.

Nüüd tuuakse see reegel mõnevõrra pehmemal kujul meie õigusruumi n-ö tagaukse kaudu ning riigikogu peab sellega eelarveid koostades arvestama, loovutades niiviisi taas teatud osa oma eelarvepädevusest.

Suvel kogunevad parlamendi komisjonid tööle vastavalt vajadusele.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) ütles, et rahanduskomisjon on võtnud fiskaalpakti heakskiitmise eelnõu töökavva alles sügiseks.

«Eeldan, et eelnõu menetletakse riigikogu suures saalis septembri-oktoobri jooksul,» sõnas Sester. «Praegu ei ole ühtegi signaali, mis paluks või nõuaks eelnõu erakorralist ja kiireloomulist menetlemist.»

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev (SDE) nentis, et kuigi aega on olnud, pole fiskaalpakt komisjonis arutusele jõudnud. «Osalt on see tingitud asjaolust, et polnud selge, mis saab ESMist, kuid neid kaht eelnõu on võimalik ka eraldi arutada,» nentis ta.

Vassiljev ei osanud eile öelda, mis seisukohale SDE fiskaalpakti ratifitseerimise suhtes asub. Kuigi sotside volikogu kogunes läinud nädalal arutama suhtumist ESMi, ei sündinud seal Vassiljevi sõnul formaalset otsust ka selle kohta.

Fiskaalpakt näeb muu hulgas ette sanktsioonid riikidele, kes ei hoia valitsussektori tasakaalu. Keeruka bürokraatliku mehhanismi kaudu võib lõpuks välja jõuda Euroopa Liidu kohtusse, ning kui ka kohtu otsust ei täideta, on võimalik määrata nn karistusmakse kuni 0,1 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust. Euroala riigilt saadud trahv läheks ESMi täiendamiseks.

Siiski ei ole fiskaalpakt kokkuvõttes väga range, sest eelarve struktuurse tasakaalu põhimõttest on lubatud kõrvale kalduda erakorraliste sündmuste korral, milleks võib olla nt järsu majanduslanguse periood. Teiseks on lubatud tasakaalunõudest ajutiselt kõrvale kalduda riikidel, mille koguvõlatase on madal ja riskid väikesed.

«Liikmesriikidel ei ole seega kohustust iga hinna eest järgida eelarve tasakaalu reeglit,» märgib riigikogule esitatud fiskaalpakti ratifitseerimise eelnõu seletuskiri.

Samas dokumendis on küllaltki põhjalikult lahatud fiskaalpakti seoseid Eesti põhiseadusega, sh parlamendi eelarvepädevusega. Kokkuvõttes leitakse, et vastuolu põhiseadusega ei ole. Fiskaalpakti ratifitseerimine tähendab aga ka vajadust teha muutusi Eesti riigieelarve seaduses. Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peaks eelnõu valitsuses valmima neljandas kvartalis.

Fiskaalpakti leppe on allkirjastanud tänavu märtsis kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Suurbritannia ja Tšehhi.