/nginx/o/2012/07/17/1220726t1h58f1.jpg)
Eile toimus Brüsselis EL põllumajandus-ja kalandusnõukogu istung, kus liikmesriigid arutlesid komisjoni kalakvootide jagamise üle. Eestil on lootus kilupüügikvooti suurendada.
Eesti võib järgmiseks aastaks oodata suuremat kilukvooti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon soovib hiljemalt 2015. aastaks majandada kalavarusid maksimaalse jätkusuutliku põhimõtte kohaselt. See tagaks kalavarudele hea seisundi ning kalandussektorile suurema majandusliku kasu.
«Toetame komisjoni põhimõtet, sest see aitaks vähendada ülepüüki ja hallata kalavarusid heaperemehelikult. Tähtis on liikuda kalavarude hea taseme saavutamise suunas järk-järguliselt,» märkis Pentus.
Keskkonnaministri sõnul tuleks kalakvootide määramisel arvestada sellega, et kvoodimuudatused ei erineks aastate vahel rohkem kui 15 protsenti.
«Selline poliitika on end siiani suhteliselt hästi tõestanud ja see on kindel viis liikuda jätkusuutliku kalavarude majandamise suunas.»
Kvootide või püügivõimsuse piirangute kehtestamisel järgmiseks aastaks peab silmas pidama, et need väldiksid ülepüüki. Uuematel andmetel on nii kilu kui ka räimevarude seis paranemas.
«Usun, et sügisestel läbirääkimistel on Eestil oodata kilu ja avamere räime osas paremat kvooti kui viimastel aastatel, sest teadlased on täheldanud nende kalavarude seisu paranemist,» märkis Pentus.