Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Õiged sõiduvõtted säästavad mitu kütuseliitrit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Juhi sõiduvõtetest sõltub, kui kaugele ühe paagitäiega sõita saab.
Juhi sõiduvõtetest sõltub, kui kaugele ühe paagitäiega sõita saab. Foto: SCANPIX

Mida enam kütuse hinnad tõusevad, seda enam pööratakse autoostul tähelepanu ka selle kütusekulu. Samas aitavad õiged sõiduvõtted kütusekulu vähendada.

Iga automüüja on seadusest tulenevalt kohustuslikus korras auto juurde välja pannud ametlikult mõõdetud kütusekulu näitajad, mida potentsiaalsed ostjad hoolega uurivad, kirjutab Põhjarannik. Ometigi ei lähe tegelik elu nende numbritega sageli kokku. Põhjusi on mitu.

Standardi järgi mõõdetakse kütusekulu kõrgematel temperatuuridel, kui see Eestimaal suuremal osal aastas valitseb, ja test tehakse laboris rullikutel. Eesti lainelistel teekatetel ning kaootilisemates liiklusolukordades kulub kütust rohkem. Samuti ei tunne autojuhid ökonoomseid sõiduvõtteid.

Aju tuleks ümber häälestada

«Ega meie ökosõidukoolitusel väga täpseid retsepte anda ei saa. Ennekõike õpetame uut moodi mõtlema. Tavaarusaamise järgi on ökosõit see, kui linnas viies käik sees ja auto mootor on väljasuremise äärel. See aga on küll viimane asi, mida julgeks ökoks nimetada,» ütles sõiduõpetaja Tõnis Mägi. Ennekõike peab inimene aru saama, et vastavalt füüsikaseadustele kulub kõige enam energiat kiirendamistele. Kui sellele järgneb pidurdamine, siis on kulutatud energia tuulde läinud.

«Eeskätt peab ökosõitja analüüsima, kuidas selliseid olukordi vältida. Vaadake kaugemale ette ning mõelge, kuidas saaksite paremini auto hoogu kasutada. Näiteks võtke kiirust piirava märgi ees juba aegsasti jalg gaasipedaalilt,» ütles Mägi.

Loomulikult saab sujuvalt sõita ja inertsi kasutada ainult siis, kui hoitakse piisavat pikivahet, et ei sõltutaks eesliikuja võimalikest järskudest manöövritest.

Linnasõidul, näiteks liiklussõlme remondi aegses kaootilises Jõhvis, on ökovõtete kasutamine paraku sama hästi kui võimatu. «Lolliks muidugi ei maksa ka minna. Liigelda tuleb siiski normaalselt, sünkroonis üldise vooluga. Kui püüate tihedas linnaliikluses ainult egoistlikult oma ökosõidule mõelda, siis rikute vaid oma närvid ja kütust ka kokku ei hoia,» manitses Mägi.

Auto vastavalt vajadustele

Mõistagi ei muutu 2,5-tonnine maastur mingi nipiga sama ökonoomseks kui kaks korda kergem väikeauto. «Mida suurem mass, seda rohkem kulub energiat tema liigutamiseks,» rõhutas Mägi. Auto tuleks valida selline, mis igapäevaseid vajadusi rahuldab. Kui rehvivahetuseks läheb, saab olemasolevale autole osta madalama veeretakistusega ökorehvid.

Kütuse kokkuhoiule aitab kaasa seegi, kui teha auto pagasiruumis inventuuri. Äkki on seal mitmekümne kilo jagu ebavajalikku träni, mistõttu kütust kulub rohkem. Samuti nõuavad energiat igasugused lisatarvikud, olgu selleks siis konditsioneer, pakiraamid või võimas tümps – kõik nad kulutavad energiat.

Maailma parimad ökosõitjad on risti läbi maailmajagude suutnud sõita nii, et kütust on kulunud poole vähem kui tehasenorm ette näeb. Selleks ei ole olemas mingeid suuri imenippe, selline tulemus on saavutatud paljude pisiasjade koosmõjul. «Tilk siit, teine sealt, ja sealt need kulutamata liitrid korjuvad. See ongi ökosõidu idee,» ütles Mägi.
 

Tagasi üles