/nginx/o/2012/07/16/1218966t1hdb65.jpg)
EBSi turunduse õppetooli juhataja professor Katri Keremi ja EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhi Peep Aaviksoo sõnul on üha enam inimesi majanduslanguse varjus hakanud mõtlema enda teadmiste täiendamisele ning haridustee jätkamisele.
Peep Aaviksoo: magistrikraadita jääb haridustee poolikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajad, mil tööturg õitses ning karjääri tegemisel ei olnud otsest seost omandatud haridusega, on möödas. Üha olulisem on, et praktikas saadud kogemusi toetaksid ka süsteemsed teadmised.
Kui Eesti kõrgharidussüsteem läks üle Bologna süsteemi 3+2 õppele, langes magistrantide arv märgatavalt. «Kiire majanduskasvu ajal kujunes paljude inimeste karjäär juhuse tahtel nii, et omandatud haridus ja tehtav töö ei pruukinud olla päris hästi kooskõlas. Kuna majandus oli tõusuteel ning tulevik paistis helge, siirdusid paljud noored ülikooliõpingute ajal või kohe pärast õpingute lõppu tööpostile – tihti tegelikult omamata antud töökohale vastavat kvalifikatsiooni. Kui nüüd tekib vajadus hakata vaatama uue töökoha järele, tuleb ilmsiks, et analoogsetele positsioonidele kandideerimisel on üks eeldusi vastav haridus, sageli just magistritasemel,» rääkis Kerem.
Vaid bakalaureuseharidusest tööalaselt edasi pürgivale inimesele ei piisa, arvab Kerem. «Bologna 3+2 süsteemi vaikimisi eelduseks on, et ainult viieaastane õpe annab täieõigusliku kõrghariduse. Kolmeaastase bakalaureuseõppe järel koolist lahkujad jätavad seega haridustee justkui pooleli. Kui bakalaureusetasemel õpitakse erialast valdkonda tundma ning lähenetakse valdkonnale laiemalt, siis magistriõpe on sihipärane ja fokuseeritud teadmiste omandamise viis, mille diplom kinnitab inimese erialast kompetentsust. Kvaliteetne magistrikraad annab tööalase enesekindluse nii inimesele endale kui ka teatud garantii tema tööandjale,» selgitas Kerem.
Ettevõtjad on huvitatud oma töötajate õpingutest
EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja kogenud ettevõtja Peep Aaviksoo sõnul hakkavad paljud Eesti ettevõtjad üha enam aru saama, et töötajate erialase tasemeõppe toetamine annab neile ka paremad, motiveeritumad ja efektiivsemad töötajad. «Tänu sellele, et 1. jaanuaril hakkas kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõtted oma töötajate erialase tasemeõppe finantseerimise eest enam erisoodustusmaksu maksma, on üha rohkem ettevõtteid valmis oma töötajaid õpingutes toetama. Tänases kiiresti muutuvas ettevõtluskeskkonnas on oluline, et ka keskastmejuhid ja spetsialistid oskaksid oma rollist organisatsioonis aru saada ning sellest lähtuvalt ka otsuseid vastu võtta. Et aga oma ala tugev spetsialist oskaks ka juhi tasemel mõelda, on tal vaja ennast pidevalt täiendada. Kvaliteetne magistriõppe programm, kaasüliõpilased ja praktikutest õppejõud laiendavad silmaringi märkimisväärselt,» sõnas Aaviksoo.
Vastuseks küsimusele, kas siis ainult bakalaureusetasemest ei piisa, toob Aaviksoo näite IT-poistest. «Bakalaureuseõppe lõpetavad IT-poisid, kes on kõik nutikad arvutihuvilised noormehed. Pooled neist leiavad juba kooli kõrvalt töö ning hakkavad IT-teenuseid pakkuma. Ülejäänud lähevad aga töö kõrvalt edasi õppima. Mõne aasta pärast on esimesed ikka nutikad IT-poisid ja teevad oma tööd hästi, kuid rohkem haritud kursusekaaslastest saavad nüüd nende ülemused. Loo moraal seisneb selles, et ainult bakalaureusetaseme haridusega tuleb karjääriredelil lagi ette. Spetsialisti või keskastmejuhi tasemelt kõrgemale on ilma magistrihariduseta väga raske jõuda,» selgitas Aaviksoo.