Kas laenu aluseks olevat valuutat tasuks muuta?

Foto: Caro / Scanpix

Kuigi tänased majandusolud on hüplikud, ei tasu laenuvõtjatel teha kiireid ja emotsionaalseid otsuseid. Kui otsustad muuta eurodes väljastatud eluasemelaenu kroonilaenuks või vastupidi, pead arvestama, et muutusteks on avatud kõik laenulepingu tingimused.

Sisuliselt lõpetatakse laenu aluseks oleva valuuta muutmisel vana laenuleping ning sõlmitakse uus. Leping sõlmitakse uutel tingimustel ja uuesti toimub ka laenusaaja maksevõime hindamine, kirjutas finantsinspektsiooni tarbijaveeb Minuraha.ee.

Kui pank soovitud muudatusest keeldub, siis tasub teada, et pank ei ole kohustatud sellist muudatust tegema. Vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu seadustele kehtib meil lepinguvabaduse põhimõte: lepingut saab sõlmida ja muuta vaid poolte kokkuleppel. Juba sõlmitud lepingus muudatuste tegemisega peavad olema nõus mõlemad pooled.

Kui pank on valmis uut kokkulepet sõlmima, mis siis muutub? Eelkõige võib laenusaaja jaoks muutuda eluasemelaenu intress ning seeläbi laenumakse suurus. Kas laenumakse suureneks või väheneks, saab teada, kui kroonilaenu baasintressi võrrelda eurodes võetud laenu intressi kujunemise tingimustega. Kindlasti tuleb ka juba sõlmitud laenulepingust üle kontrollida, missugused tasud lepingu muutmisega kaasnevad.

Eurodes väljastatud laenude intress koosneb pangapoolsest marginaalist ning Euriborist. Euribor on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks.

Eesti kroonides väljastatud laenudel koosneb intress pangapoolsest marginaalist ning panga poolt määratletud Eesti krooni baasintressist. Üldjuhul ei ole lepingus kirjas kindlat ajalist perioodi, mille möödumisel kroonilaenu baasintress muutub. Reeglina otsustab selle üle pank ise vastavalt rahaturu hindadele. Kliente informeeritakse kroonilaenu baasintressi muutmisest kirjalikult.