Uuring: Eesti ehituskvaliteet liigub tõusvas joones
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikoolis viidi läbi põhjalik uuring aastatel 1990–2010 kasutusele võetud korterelamute ehitusliku olukorra kohta. Uuringu eesmärgiks oli Eesti erinevates piirkondades kasutusele võetud korterelamute kaardistamine, ehitustehnilise seisukorra hindamine ja elanike hinnangute väljaselgitamine nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. Uuringu põhifookuses oli ehituskvaliteet.
Ehitusseadusest tulenevalt on ehitiste puhul kvaliteedi põhikriteeriumid seotud eelkõige ohutuse ja energiatõhususega. Kõnesolevas uuringus on käsitletud just kvaliteedi kujunemist ehitaja juures ning ehitusprotsessiga seonduvaid probleeme, sest sel etapil avalduvad kõiki ehitamisega seotud osapooli ühendavad probleemid kõige selgemalt.
Kuna uuring on väga mahukas, vaatame lähemalt torustikke puudutavaid probleeme ja statistikat. Tulemuste selgitamisel on abiks ekspert Marek Plaamus rahvusvahelisest plasttorulahendusi pakkuvast ettevõttest Uponor.
Millisel ehitusperioodil tekib kõige rohkem probleeme?
Ehituse ajal oli veevarustuse ja kanalisatsiooni probleeme keskmiselt 2,4% ning kütte, ventilatsiooni ja jahutuse probleeme 4,8%. Kokku seega üle 7%.
Ehitise üleandmisel selgunud probleemidest moodustasid veevarustuse ja kanalisatsiooni mured 5% ning kütte, ventilatsiooni ning jahutuse probleemid 10%.
Garantiiaegsetest kaebustest oli aga juba üle 35% seotud just ehitise eriosadega, st vee- ja kanalisatsiooni ning kütte ja ventilatsiooniga. Selles osas olid sagedasemad puudused seotud torustiku ühenduste ja kinnituste püsivuse, reguleeritavuse ning müratasemega.
Karta on, et probleeme ilmneb veel ka pärast ehitajagarantiid (24 kuud). Seega on hästi oluline valida tooted ja lahendused ettevõttelt, kes tagab suurima kindlustunde murede korral.
Millele toetuda ja kust saada tuge?
Üheski uuritavas ehitusettevõttes ei koondatud garantiiperioodi lõpuks probleeme ühte nimistusse ega analüüsitud nende tekkepõhjuseid ja võimalikke meetmeid sarnaste probleemide ärahoidmiseks tulevikus. Seega korduvad suure tõenäosusega samad probleemid ka järgmise objekti ehitusel. Parema tulemuse saavutamiseks oleks siiski oluline kasutada vana tarkust – õppida oma vigadest.
Paljuski on abiks ka korralikud juhendmaterjalid ning tehniline tugi. Materjali ja ehitustoodete tootjate juhendid materjalide õige paigaldamise kohta on saadaval enamasti nii paber- kui digikujul.
Muutunud on ka suuremate materjalitootjate ja müügiesindajate hallatav süsteemitoodete konsulteerimissüsteem (tootetugi, tooteinfo, tehniline teave, tootekoolitused, toodete paigaldus-, kasutus- ja hooldusjuhendid). Kõige kiirem viis saada erialast nõu on pöörduda ehituskauplustes töötavate spetsialistide poole.
Millises ehitusetapis tehakse üldjuhul vigu?
Nagu eelnevast võib lugeda, on palju probleeme ilmnenud juba valmis hoonete juures ehk garantiiajal – ka torustike puhul. Kvaliteetsete materjalide ja lahenduste tootjad ning pakkujad annavad garantii vaid terviklahendustele.
Kui ehitaja soovib ühe süsteemi ehitusel kasutada erinevate tootjate komponente, võib tulemuseks olla tootjagarantii kaotamine. Parimad tootjad annavad süsteemilahenduste puhul vastavustõenduse süsteemi sertifikaadi ainult sellistele lahendustele, milles on kasutatud tootjafirma enda materjale või konkreetseid lubatud asendusi.
Torustik on hoones üks tähtsamaid osi, kuna veekahjustused on kõige kulukamad. Kõige kindlam viis garanteerida endale südamerahu, on kasutada kogu süsteemis ühe tootja lahendusi või tootja poolt lubatud asendusi.
Nii ei riski lekete ega tootjagarantii kaotusega. Miksides erinevate tootjate tooteid, ei tea kunagi lõplikku tulemust ette. Ka siis, kui surveproovi käigus midagi ei juhtu – aastate jooksul võivad siiski ühendused lekkima hakata.
Ka tööriistadest oleneb palju. Need peavad olema korras ja hooldatud. Selleks, et tagada parim tulemus, oleme aastaid korraldanud komposiittoru presside tasuta tehnilist ülevaatust.
Pressi omanikud tulevad kokkulepitud päeval kohale ja tööriista tootja esindaja kontrollib kohapeal pressi üle.
Kui press on korras või vajab lihtsamat hooldust, saab pressi omanik selle ka kohe tagasi. Ülevaatust jääb kinnitama kleebis ja ülevaatusakt. Kui tuvastatakse, et press vajab suuremat remonti, jääb press meistri kätte ja see saadetakse kliendile hiljem tervena tagasi.
Mida öelda sisekliima kohta?
Hea sisekliima vähendab haigusi, tagab mugavustunde ja soodustab tööjõudlust. Sisekliima ja sellega kaasnevad probleemid mõjutavad oluliselt neis ruumides viibivate inimeste enesetunnet, tervist ja töövõimet.
Sisekliima määravad järgmised tegurid: õhutemperatuur, kiirguspindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu puhtus, müratase, valgustatus, millele avaldavad mõju ka inimeste liikumise aktiivsus, riietus, sugu, vanus jm.
Sisetemperatuur on peamine soojusliku mugavuse indikaator. Ehk siis suurt tähelepanu tuleks pöörata elamute küttesüsteemidele.
Korterelamutes kasutatakse peamiselt kahe toru süsteemi. Kui uut korterelamut projekteeritakse, tuleks radiaatorkütte graafiku valikul eelistada madalama temperatuuriga küttegraafikut (näiteks 60-40 kraadi) või võimalusel kaaluda põrandakütte lahendust. See annab võimaluse soojuspumba kasutamise korral utiliseeritavat soojust tõhusamalt taaskasutada.
Sagenenud on küsimused radiaatorkütte ümberehituseks põrandakütteks. Alati pole see aga võimalik. Takistuseks võib saada küttepüstikute asukoht või soojustehnilised parameetrid. Kindlasti ei saa juhtida liialt sooja vett põrandasse ja kasutama peaks segamissõlme – see tähendab, et lisandub ringluspump ning mõtlema peab tehnilisele lahendusele, kuhu kõik paigutada. Lihtsam on selliseid asju kavandada, kui on käsile võetud korteri kapitaalne renoveerimine.
Üha enam korteriühistuid mõtlevad ka alternatiivsetele soojusallikatele. See ei tähenda, et olemasolevast küttesüsteemist loobutakse, vaid teatud osa küttevõimsusest kaetakse oluliselt odavama kütteenergiaga. Tippkoormuste korral katab vajadused olemasolev soojusallikas.
Kokkuvõttes võib öelda, et buumi ajal ehitati võimalikult suure ärikasumi nimel, aga nüüd on järjest rohkem hakatud ehitama energiasäästlikumaid korterelamuid. Kindlasti ei ole unustatud ärikasumit, aga kuna klient on teadlikum, ei saa talle igasugust kinnisvara lihtsalt müüa.
Suuremat tähelepanu pööratakse sisekliima tingimustele ja uuritakse ehitajate ning materjali pakkujate usaldusväärsust ja garantiitingimusi. Seega näitab trend aina kvaliteetsemate elamute ehitust.