Annika Vait: kuidas viia läbi erikontrolli?

Annika Vait Foto: Kristjan Teedemaa

Viimase aja meedias on palju räägitud erikontrollist. Kuidas erikontrolli läbiviimine käib ning millele tuleks sellega seoses õigusliku poole pealt tähelepanu pöörata, nendele küsimustele vastab Advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat Annika Vait.

Kust leida erikontrolli põhireeglid?

Osaühingute erikontrolli läbiviimise põhireeglid leiab äriseadustiku (ÄS) §-st 191, aktsiaseltside erikontrolli reeglid sama seaduse §- st 330. Lisaks tuleks kindlasti arvestada riigikohtu poolt antud tõlgenduste ja selgitustega.

Mille suhtes saab erikontrolli läbi viia?

Seaduse kohaselt saab erikontrolli läbi viia ühingu juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on ühingul õigus esitada nõudeid ühingu juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata ühingu asutamist, kapitali muutmist ja aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada teabenõude esitamisega (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-08 p 10).
On äärmiselt tähtis, et erikontrolli läbiviimiseks sõnastataks võimalikult täpselt, milliste konkreetsete tehingute või toimingute kontrollimiseks erikontrolli läbiviimist soovitakse.

Kes saab taotleda erikontrolli läbiviimist?

ÄS § 191 lõike ja § 330 lõike 1 kohaselt saavad erikontrolli läbiviimist taotleda osanikud või aktsionärid, kelle osade või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist.
Erikontrolli taotlemiseks ei pea ühele osanikule ega aktsionärile sellises ulatuses esindatus kuuluma, erikontrolli võivad taotleda ka mitu osanikku või aktsionäri koos. Sellisel juhul peavad neile kuuluvad osad või aktsiad kokku moodustama vähemalt 1/10 osa-või aktsiakapitalist.

Kuidas käib erikontrolli taotlemise protsess?
 

Kõigepealt tuleb taotleda erikontrolli läbiviimise otsustamist osanike koosolekult või aktsionäride üldkoosolekult. Selleks võib taotleda erakorralise koosoleku kokkukutsumist juhatuselt ning kui juhatus sellest hoolimata koosolekut kokku ei kutsu, kutsuda ise koosolek vastava päevakorraga kokku. Või siis juhul, kui on just teavitatud koosoleku toimumisest (nt on tulemas korraline koosolek majandusaasta aruande kinnitamiseks), teha ettepanek päevakorra täiendamiseks. Samuti on võimalik taotleda koosolekul kohapeal päevakorra täiendamist, kuid siis tuleb arvestada päevakorra täiendamisele kehtivate väga kõrge poolthäälte nõudega. Ükskõik, millise variandi kasuks otsustada, igal juhul tuleb jälgida sellega seoses seadusest ning ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid (sh kui suur osalust peab kapitalist olema, taotlemaks koosoleku kokkukutsumist; koosoleku teadetele esitatud nõudeid; päevakorra punktide kohta otsuste eelnõude esitamise vajadust jms).

Juhul kui koosolek erikontrolli läbiviimise otsus vastu ei võta (ei saada piisavalt poolthääli), on 1/10 osa-või aktsiakapitalist omavatel osanikel ja aktsionäridel õigus taotleda erikontrolli läbiviimist kohtu poolt. Erikontrolli läbiviimise taotlus lahendatakse hagita menetluses (TsMS § 475 lõige 1 p 11).

Oluline on, et kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. See tuleneb nii seadusest (ÄS § 191 lõige 2 ja § 330 lõige 2) kui on üle rõhutatud ka riigikohtu poolt (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-08 p 10). Mõjuvaks põhjuseks võib nt olla põhjendatud kahtlus, et ühingu varaline seis on juhtorganite kuritarvituste tõttu halvenenud.
Võimaluse korral kuulab kohus enne erikontrolli määramist ära ka ühingu juhatuse ja nõukogu olemasolul nõukogu liikmed.

Kuivõrd erikontroll on eelkõige suunatud informatsiooni saamisele, millele osanikel ja aktsionäridel puudub ligipääs, siis kohtule esitatavas taotluses erikontrolli läbiviijad oma väiteid tõendama ei pea (piisab nt kahtluste olemasolu tõendamisest). Riigikohus on selgitanud, et rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks ühingul omi huvisid ja õigusi kaitsta (nt kui võimalikud nõuded on aegunud) (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-08 p 10).

Mida peaks taotlema?

Äriseadustiku ja senise riigikohtu praktika pinnalt võib öelda, et koosoleku päevakorras peaks olema vähemalt 3 päevakorrapunkti:
(1) erikontrolli läbiviimise otsustamine
(2) konkreetse erikontrolli läbiviija või läbiviijate määramine (nimetada nimeliselt) ja
(3) erikontrolli läbiviija(te) tasustamise korra ja tasu suuruse määramine.

Osanikud või aktsionärid, kes koosoleku kokkukutsumist taotlevad või koosoleku kokku kutsuvad (kui juhatus jätab nende taotlusel koosoleku kokkukutsumata), peaksid iga päevakorra punkti kohta esitama ka omapoolsed otsuste eelnõud ehk siis sisuliselt ettepanekud, millised võiksid olla nende punktide all vastuvõetud otsused. Otsuste eelnõud peaksid mh sisaldama seda, et (1) otsustatakse erikontrolli läbiviimine, (2) mida konkreetselt tuleks erikontrolli raames kontrollida (nt küsimuste vormis), (3) kes võiksid olla läbiviijad ning (4) millised saaksid olema erikontrolli läbiviijate tasustamise tingimused ja tasu suurus.

Samu põhimõtteid tasuks jälgida ka kohtusse erikontrolli läbiviimise taotluse esitamisel (kui koosolek jätab erikontrolli läbiviimise otsuse vastu võtmata).

Kes võivad olla erikontrolli läbiviijad?

Seaduse kohaselt võivad erikontrolli läbiviijateks olla audiitorid, vandeadvokaadid ja advokaadiühingud. Kui tegemist on suuremamahulisema või sellist tüüpi erikontrolliga, mille käigus tuleb kontrollida nii õiguslikke kui majandus/finantsküsimusi, kasutatakse praktikas ka nn segavarianti. Sellisel juhul määratakse erikontrolli läbiviimiseks mitu isikut. Õiguslike küsimustega tegelemiseks vandeadvokaadid või advokaadiühing ning majandus/finantsküsimuste jaoks audiitor(id).

Millised on erikontrolli läbiviijate õigused?

Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava osaühinguga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes.

Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija esitada kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Seega tuleb ühingu juhtorganite liikmetel arvestada seadusest tuleneva imperatiivse teabe andmise kohustusega.

Mis on erikontrolli lõpptulemus?

Seaduse kohaselt koostavad erikontrolli läbiviijad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mis esitatakse osaühingu puhul osanike koosolekule ning aktsiaseltsi puhul aktsionäride üldkoosolekule. Kuivõrd erikontrolli eesmärgiks on teabe andmine, peavad erikontrolli läbiviijad esitama aruande sõltumata sellest, kas erikontrolli läbiviimine otsustati koosoleku või kohtu poolt.

Aruande puhul on tegemist ülevaatega, mis peaks osanikel ja aktsionäridel võimaldama langetada otsuseid ühingu huvide ja õiguste kaitseks. Ehk siis peaks selles sisalduma teave, mille alusel saaksid osanikud ja aktsionärid hinnata, kas esinevad alused juhtorganite liikmete vastu nõuete esitamiseks. Näiteks kui on palutud erikontrolli läbiviimist konkreetse kinnistu võõrandamise tehingu kontrollimiseks ning erikontrolli aruandest nähtub, et see müüdi märkimisväärselt alla turuhinna, saaks esitada kahju nõude hinnavahe hüvitamiseks.