/nginx/o/2012/07/13/1213928t1h570c.jpg)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ütles, et Eesti põllumehed vajavad küll konkurentsis püsimiseks hädasti ELi otsetoetuste võrdsustamist, ent ühiskonnal toetusraha kasvust ilmselt suuri muutusi ei oodata ei maksa: töökohti juurde ei teki ja toiduhinnad ei lange.
Sõrmus põhjendas, et põllumehed on alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal saanud võrdlemisi väikesi otsetoetusi – alguses 25 protsenti ja praegu 45 protsenti EL riikide keskmisest.
Selles olukorras tuli vähestel turule jäänud ettevõtjatel keskenduda ainult tootmise efektiivsemaks muutmisele, mis tähendas, et Eestis jäid ellu vaid suured ettevõtted, loomakarjad ja põllumaad. Ka väikesed otsetoetused tagasid selle, et põllumajandus Eestis enam kriisis ei ole ja harule on tekkinud perspektiiv.
Kui EL otsetoetused Eesti põllumeestele tõuseksidki 2014-2020 aasta eelarveperioodil Euroopa Komisjoni pakutud 58 protsendini või valitsuse taotletava 90 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, ei tähenda see, et põllumajandus muutuks atraktiivseks ja sellega asuks tegelema rohkem eestlasi.
«Ma ei näe, et põllumajandussektoris hõivatute arv suureneks, ilmselt jääb praegusele tasemele - iga investeering tähendab ka efektiivsuse tõusu ja paremad tehnoloogiad ei tähenda ilmtingimata töökohtade teket,» põhjendas Sõrmus.
Nimelt oleks uutel põllumajandustootjatel isegi toetuste kasvades raske olemasolevate suurettevõtetega konkureerima asuda. Suurettevõtted aga paigutaksid toetusraha tootmise laiendamisse ja masinaparki, mis tootmist veelgi efektiivsemaks muudaks. Ruumi selleks on, sest lisaks 900 000-le hektarile põllumajandusmaale on Eestis 300 000 hektarit potentsiaalset põllumajandusmaad.
Positiivne on, et selle kasutuselevõtul võiksid Eesti tootjad ja kauplused end tulevikus varustada täielikult kodumaise toormega, mille ühikuhind odavneb. Piltlikult öeldes saaks vorsti sisse panna rohkem Eesti liha.
«Samas ei julge ma öelda, et see tarbija jaoks toiduainete turuhinna alla viiks, sest see kujuneb ikkagi vabaturul,» ütles Sõrmus, nimetades hinna võtmetegurina seda, kui suurt kasumit kaubandusketid toidult võtavad.
«Tarneahel on aktuaalne teema, mis põhjustab kogu maailmas küsimusi. Kui vaadata marginaali jagunemist, siis paraku kaubanduse marginaali osa on kasvanud ja põllumeeste osa vähenenud.»
Põhjus seisneb Sõrmuse sõnul selles, et turul tegutseb vaid käputäis kaubanduskette, kellel samas on võimalus valida suure hulga Euroopa põllumajandustootjate toodangu vahel.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)