Rask: ESMi otsus oli kõigi aegade kõige keerulisem

Riigikohtu esimees Märt Rask tutvustas riigikohtu üldkogu otsust Tallinnas pressikonverentsil. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikohtu esimees Märt Rask ütles, et Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingut käsitleva otsuse puhul oli tegu Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi aegade kõige keerulisema otsusega.

Rask ütles täna pressikonverentsil, et riigikohtu otsus sündis väga tõsiste diskussioonide tulemusel. «Julgen öelda, et tegemist on Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi aegade kõige keerulisema otsusega üldse,» lausus ta.

Tema sõnul võttis riigikohtu üldkogu otsuse vastu minimaalse häälteenamusega, kus õiguskantsleri taotluse rahuldamata jätmise poolt oli 19 kohtunikust 10. Samas oli tema sõnul ka riigikohtunikke, kes olid küll resolutsiooni poolt, kuid leidsid samas, et otsuse tegemise protsess võinuks olla teistsugune. «Üksikuid nüansse on seal väga palju ja sellepärast 19 kohtunikuga üksmeelset otsust teha praktiliselt ei õnnestu,» ütles ta.

Küsimusele, milline oli otsuse langetamisel peamine argument, vastas Rask, et riigikohtu hinnangul kaalus eesmärgi kaalukus üles põhiseaduse riive intensiivsuse. Samas ei kahtle tema sõnul ilmselt keegi, et riigikogu finantspädevuse riive eksisteerib.

Raski sõnul oli olukord erandlik, sest õiguskantsler vaidlustas ESMi asutamislepingu pärast selle alla kirjutamist, samas kui riigikogu polnud saanud veel sõna sekka öelda. Riigikohus juhtis tema sõnul ka otsuses tähelepanu, et leppe edasise ratifitseerimise käigus ei teeks parlament vigu. Näiteks leidis kohus, et kui ratifitseerimisseadusega muudetakse ka teisi seadusi, tuleks eelnõu arutada kolmel, mitte aga kahel lugemisel nagu välislepinguid puudutavaid eelnõusid tavaliselt.

Rask rõhutas, et igal juhul seisavad sellised etapid nagu õiguskantsleri järelevalve ratifitseerimisprotsessi üle ning presidendi järelevalve seaduse väljakuulutamisel alles ees. «Sellest tulenevalt peaks riigikogul olema kõigepealt poliitiline tahe ESMiga ühineda ja see tahe tuleks realiseerida põhiseaduspäraselt,» ütles ta ja lisas, et ka lepingu täitmine peab edaspidi toimuma põhiseadusega kooskõlas.

Rask avaldas veendumust, et riigikogus algab ratifitseerimisprotsess juba enne puhkusteperioodi lõppu.

Riigikohus jättis tänase otsusega rahuldamata õiguskantsler Indrek Tederi märtsis esitatud taotluse, kus ta palus tunnistada ESMi asutamislepingu kiirmenetluse sätte põhiseadusega vastuolus olevaks.

ESMi asutamislepinguga luuakse rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille ülesanne on pakkuda finantsabi tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud euroala riikidele. Abiandmise otsustab ESMi juhatajate nõukogu, kus Eestit esindab rahandusminister. Reeglina tehakse otsus vastastikusel kokkuleppel ehk otsuseid ei saa heaks kiita, kui kas või üks hääletamisel osaleja seda ei toeta.

Samas sätestab leping ka niinimetatud kiirmenetluse, mis lubab võtta juhatajate nõukogus vastu finantsabi andmiseks vajalikke otsuseid 85-protsendilise häälteenamusega, kui Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank on seisukohal, et otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust. Seega ei takistaks Eesti rahandusministri võimalik vastuhääl kiirmenetluses finantsabi andmist, märkis õiguskantsler riigikohtule esitatud taotluses.

Teder oli seisukohal, et kiirmenetlusega kaasnev vetoõiguse kaotamine on põhiseadusega vastuolus, riivates parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtet ning riigikogu eelarvepädevust. Tema hinnangul ei ole kiirmenetlusega kaasnev kasu euroala finantsstabiilsusele piisavalt suur, et kaaluda üles nende põhimõtete väga intensiivset riivet.

Riigikohus märkis otsuses, et kiirmenetluse säte piirab küll riigikogu finantspädevust ja seeläbi ka riigi finantssuveräänsuse ning demokraatliku õigusriigi põhimõtet, kuid leidis samas, et piirang on õigustatud.

Eesti osalus ESMis on 1,3 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit tuleb tasuda sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist. Ülejäänud 1,15 miljardit eurot makstakse sissenõutava kapitalina nõude saamisel. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping allkirjastati Brüsselis veebruari algul.