Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/07/11/1211042t1h5a07.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul olid nädala alguses toimunud euroala ja Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumised tavapärasest pikemad ja pingelisemad, mõlemal kohtumisel tegelesid ministrid peamiselt juuni lõpus toimunud ülemkogu otsustega.
Ülemkogu otsustest kõige tähtsamaks tuleb Ligi sõnul pidada seda, mis tegeles üle-euroopalise finantsjärelevalve loomisega.
«Akuutsem on see teema seoses Hispaaniaga, laiem kontekst on see, et Euroopa püüab oma majandusruumi avada. Keerulisemaid avamiskohti on finantsturgude avamine, liigutakse sinnapoole, et kogu Euroopa pangandus- ja finantssektor toimiksid sarnaste reeglite järgi,» kommenteeris Ligi kolmapäeval ajakirjanikele.
Hispaania pankade abi saamise eeldus on, et seda saab teha siis, kui finantsjärelevalve on üle-euroopaline. «Sinna suunas ka liigutakse, sinna suunas on liigutud ennegi, aga nüüd on see konkreetsem,» selgitas Ligi.
Eestile Ligi hinnangul piiriülene pangandusjärelevalve sobib. «Meil on ka oma kogemusi ülepiirilisest pangandusest regionaalselt olemas.»
Ligi lisas, et Eestis on pankadel kapitaliseeritusega hästi, kuid ta tahaks näha, et see oleks ka mujal nii. «Eriti kui ise tuleb fondide kaudu panustada kellegi päästmisse.»
Rahandusminister rõhutas, et kuigi Hispaania puhul on abi piiritletud pangandusega, siis oluline on ka Hispaania majanduse kui terviku aspekt.
«Kinnisvaramull, väga kõrge tööpuudus, kõik see kajastub rängalt eelarves. Hispaania memorandum on küll pangandusseptsiifiline, aga selle osa on siiski ka see, et Hispaania peab täitma neid nõudeid, mis on seotud ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduuri ja niinimetatud Euroopa semestriga,» lisas ta.
Pangandusabi hakkab liikuma läbi riikliku fondi, mille eesmärgiks on panganduse struktureerimine. «Esimene kord tuleb see raha Euroopa finantsstabiilsuse fondist (EFSF), sest Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) ei ole veel käivitunud. Kellelegi see eriti ei meeldi,» selgitas Ligi.
Esimene 30 miljardit antakse Hispaaniale erandkorralisteks juhtudeks, enne kui kogu täisprogramm koos on, eeldatavalt veel enne selle kuu lõppu.
Ühtlasi sai Hispaania leevendust ülemäärase eelarvedefiitsi graafikus. «Ei saa öelda, et eesmärgid ei oleks ambitsioonikad. Struktuurse tasakaalu parandamine 2,5 protsenti igal aastal on kindlasti nende ühiskonnas keeruline.»
Hispaaniale antud riigipõhised soovitused on Ligi sõnul Eestile hästi ära tuntavad. «Käibemaksu tõstmine 18 protsendilt 20 protsendile. See on Euroopa tavapraktika, majandusele suhteliselt valutu maksutõus, suhteliselt neutraalne ja ei ahista majandust. Lisaks sellele tööturureformid ja konkurentsi tagamine»
Ligi märkis ka, et Eestile meeldib, kuidas Euroopa on ennast hakanud reformima. «Meile meeldis see, et mitmed riigid tundsid ennast häälekalt ebamugavalt. Järelikul asi toimib, ebamugavus tähendab eeldust, et asju võetakse tõsiselt.»