Reuters: eurotsooni on tekkimas uus raudne eesriie
9. juuli 2012, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa raha- ja majandusliit on mõranemas kiiremini, kui seda parandada suudetakse ning Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahele tekkimas rahandusealane sein, mis võib osutuda sama ohtlikuks kui seda oli raudne eesriie, kirjutab Reutersi analüütik Paul Taylor.
Ehkki eurotsooni riikide liidrid leppisid pangandussektori stabiilsuse tagamiseks 29. juunil kokku ühise, Euroopa Keskpangale alluva pangandusjärelvalve loomise osas, siis selle toimimise üksikasjad on jäänud senini ebaselgeks ning pole kindel, kas see jõustub piisavalt kiiresti, kirjutab Reuters.
Pangandusjärelvalve oli esimene väike samm Euroopa ühise pangandusliidu loomise suunas, millega kaasneksid ka ühised arvelduste garantiid ja pankade kohustiste tagamise fondid, mis aitaksid ära hoida üle-euroopalisi pangajookse ja pankade kokku kukkumist.
Esialgu leppisid eurotsooni liidrid kokku, et 500 miljardi suurune Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) saaks alles pangandusjärelvalve loomise järel vajaduse korral rekapitaliseerida panku otse, ilma valitsuste vahelise kokkuleppeta. Seni aga on vaatamata lubatud 100 miljardi euro suuruse toetusele, raha Hispaania pankadest üha kiiremini välja liikumas.
Ehkki järelevalve loomisega kiirustatakse, ei pruugi see siiski jõustuda piisavalt kiiresti ning juba praegu on paljud pangagrupid läbi viimas riikidepõhiseid ümberkorraldusi, mis teravdavad lõhet Lõuna- ja Põhja-Euroopa vahel.
Reutersi analüütiku Paul Taylori hinnangul on riikide vahel tekkimas nähtamatu rahandusalane sein, mis on potentsiaalselt sama ohtlik nagu kunagine raudne eesriie Ida- ja Lääne-Euroopa vahel.
Nii on ühel pool riigid, kelle laenamiskulud on praegu rekordiliselt madalad, nagu näiteks Saksamaa ja Hollandi puhul, sel ajal kui Lõuna-Euroopas muutub laenamine üha kallimaks. Sama efekt kandub lisaks valitusustele üle ka riikide ärikeskkondadele tervikuna: nii näiteks on ka hästi juhitud Hispaania ettevõtetele laenamine kallim kui nõrgematele ettevõtetele Saksamaal. See aga omakorda suurendab lõhet riikide konkurentsivõimes.