Advokaat: kui nõrgem pool välja ei astu, jääbki ta nõrgemaks
9. juuli 2012, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia süüdistas eraklienti alusetult elektrienergia varguses ning lülitas sellest tulenevalt omavoliliselt kliendi kodus enam kui pooleks aastaks elektri välja. Harju maakohus mõistis Eesti Energialt erakliendi kasuks välja üle 20 000 euro suuruse kahjunõude, millest 10 000 eurot moodustas Eesti praktikas tavatult suur moraalse kahju hüvitis.
Positiivse kohtulahendini jõudmine võttis kliendilt ja teda esindanud Glikman ja Partnerid advokaadilt Paul Kereselt kokku ligi poolteist aastat, ehkki lahkhelid Eesti Energia ja kliendi vahel algasid juba ligi aasta enne kohutsse pöördumist.
Vaatamata kliendi püüdele Eesti Energiaga kompromissile jõuda ning lahkhelisid selgeks rääkida, sai ligi pooleks aastaks elektrienergiata jäänud klient voolu tagasi alles kohtu abiga, peale hagi esitamist Harju maakohtusse. Enne seda püüdis klient tulutult lahendust otsida erinevate riigiametitie kui Eesti Energiaga suhtlemise teel.
«Eesti Energia ei tegele iga üksikjuhtumiga juhtumipõhiselt,» kirjeldas kliendi raskusi Eesti Energiaga kohtuväliselt kokkuleppele jõudmisel Kaljot kohtus esindanud advokaadibüroo Glikman ja Partnerid advokaat Paul Keres. «Väga raske on nendega väljaspool kohut suhelda, kuna ei ole konkreetset vastaspoolt.»
Nii jooksutati Eesti Energia poolt meelevaldselt elektrienergia kadude osas vastutavaks tehtud eraklienti Toivo Kaljot erinevate ametnike vahel ning erinevad ametiisikud esitasid talle korduvalt tema juhtumi osas vastuolulist informatsiooni.
Viimaks pöördus Kaljo Kerese vahendusel 2010. aasta detsembris kohtusse. Tänavu juunis jõudis Harju maakohus otsusele, et Eesti Energia on kliendiga käitunud meelevaldselt ning pahauskselt ning peab kliendile tekitatud kahjud korvama: sealhulgas 10 300 eurot varalist ning 10 000 eurot mittevaralist kahju.
Ehkki Eestis ei ole moraalse kahju välja mõistmine levinud, ei osanud Keres öelda, kas tegemist on pretsedendiga. «Aga ei tea küll, et selles suuruses ja monopoolselt ettevõttelt oleks lepingurikkumisega seoses sellist otsust olnud.»
Kerese hinnangul ei nõudnud sellise otsusele jõudmine hageja poolt siiski erilisi teadmisi võrguteenuste osas. «Tegemist oli lihtsa lepingurikkumisega,» selgitas ta.
Ehkki Eesti Energia on teatanud plaanist otsus edasi kaevata, on Paul Kerese hinnangul praegune Harju maakohtu otsus hästi põhjendatud.
«Kliendi isiklik elu ja elukorraldus rikuti, kliendi kohta avaldati ametnikele ebaõigeid andmeid., monopoolses seisundis ettevõte käitus kliendiga pahauskselt,» selgitas Keres.
Kerese hinnangul on juhtum oluline mitte ainult välja mõistetu moraalse kahju tavapäratu suuruse poolest vaid ka lihtsalt meeldetuletusena, et inimestel, kellele on liiga tehtud, oleks valmisolekut enda eest seista. «Kui traditsiooniliselt nõrgemaks pooleks peetav enda eest välja ei astu, siis ta jääbki nõrgemaks pooleks,» selgitas Keres.