Kohus: Eesti Energia peab kliendile üle 20 000 euro kahjutasu maksma

Eesti Energia. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Harju maakohus mõistis Eesti Energialt kahjutasuna erakliendi kasuks välja üle 20 000 euro, sellest 10 000 eurot kliendile põhjustatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kohtuotsus tunnistas, et  Eesti Energia süüdistas klienti põhjendamatult energiavarguses ning lülitas ligi pooleks aastaks kinnistul elektri välja omavoliliselt.

Kohus tuvastas, et  Eesti Energia süüdistas kokku mitu aastat kestunud lahkheli käigus eraklienti Toivo Kaljot alusetult elektrivarguses, lülitas kolme väikelapsega mehe kodus enam kui pooleks aastaks omavoliliselt elektri välja ning esitas vaidluste käigus korduvalt vastuolulist ning ebaõiget infot, käitudes monopoolses seisundis ettevõttena kliendiga pahauskselt.

Eesti Energia erakliendi Toivo Kaljo sõnul said probleemid alguse 2009. aastal, kui Eesti Energia teatas, et tema Rocca al Mares asuva kinnistu lähedal on mõõdetud võrgukaod ning sellega seoses tahetakse mõõtepunkt viia Kaljo kinnistu piirilt 25 meetrit väljapoole ning kaod sellega tema arvele kanda.

Vaidlus mõõtepunkti pärast

Kaljo sellega ei nõustunud, ent vaidluste tulemusel nõustus kompromisettepanekuna mõõtepunkti viimisega oma kinnistu piirile ning tasuma pool seonduvatest ehituskuludest ehk 20 000 krooni. Vaatamata kirjalikule kokkuleppele asus Eesti Energia aga mõõtepunkti ehitama kinnistu piiridest väljapoole ning 20 000 krooni osas esitati hoopis arve energiakadude eest.

Kuna Kaljo end aga kinnistu piiridest välja jäävate kadude osas vastutavaks ei pidanud ning saadud arvet ei tasunud, siis hakati Kaljo sõnul nõude summat järk-järgult vähendama kuni sellest lõpuks loobuti. Kaljo arvates võib sellist energiakadude kliendi arvele kirjutamist pidada katseks panna klient arve tasumisega vastutust enda peale võtma. «Kui klient maksis, siis ka tähendab, et ka aktsepteeris,» kirjeldas ta mõtteviisi, mida usub Eesti Energiat kasutavat meelevaldselt ka teiste analoogsete juhtumite puhul.

Tegelikkuses selgus Kaljo poolt tellitud mõõtmiste tulemusena, et kaod tekkisid Kaljo kinnistust väljaspool.

Siiski süüdistas energiafirma klienti elektrivarguses, kuna elektrikapi seest avastati, peale seitse aastat kestnud teenuseosutamist ning Eesti Energia poolt läbi viidud kontrolle, katkine plomm. Kapp ise oli samal ajal Eesti Energia poolt kinni plommitud ning klient kapile iseseisvalt juurdepääsu ei omanud.

Tarbijakaitse jättis kaebuse kohtule

Mais 2010 lülitas Eesti Energia seejärel omavoliliselt kliendi kodus elektri välja. Peale seda pöördus klient nii tarbijakaitseameti kui konkurentsiameti poole, ent vaatamata pikale kirjavahetusele ta riigiametititest abi ei saanud. Tarbijakaitse küll teatas, et elektri mõõdistamine peaks seadusejärgselt toimuma tarbimiskohal ehk kliendi kinnistu piires, kuid neljakuise menetlemise järel jõudis järeldusele, et juhtumi lahendamine ei kuulu ameti pädevusse.

Nii otsustas ülemöödunud aastal talve tulekul olude sunnil üürikorterisse kolinud kolme lapse isa energiateenuse tagasi saamiseks ja kahju hüvitamiseks advokaadibüroo Glikman ja Partnerid vahendusel kohtu poole pöörduda.

Kohus sundis hagi esitamise järel 2010. aasta detsembris Eesti Energial kliendile teenuse osutamine taastada.

Ligi poolteist aastat hiljem, tänavu juuni lõpus jõudis Harju maakohus otsusele Kaljo hagi rahuldada ning Eesti Energialt välja mõista 10 289 eurot varalise ning 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaljo sõnul käitus Eesti Energia kogu protsessi vältel vastuoluliselt. «Korduvalt tekkis tunne, et ametnikele avaldati ülevalt poolt survet reeglitele ja tervele mõistusele vastupidiselt käituda.» Ehkki firma sees viidi läbi mitmeid rikkumisi, neid Kaljo sõnul hiljem ei tunnistatud.

«Tehti nii palju väikesi näpuvigu ja kõik minu vastu,» kirjeldas Kaljo pikka võitlust energiahiiuga. «Ei tohiks hakata kohe süüdistama, kui on võimalik enne kontrollida.»

Kaljo sõnul jättis Eesti Energia juhtumiga tegelemise käigus karistamatu mulje ning tõsiselt ei võetud ei Kaljo kohtu ega Võsareporteri mängu toomise ähvardust. «Isegi nüüd, kus kohus on otsuse teinud, siis nad seda ikka ei aktsepteeri,» viitas Kaljo Eesti Energia poolt Äripäeva vahendusel edasi antud teatele plaanist maakohtu otsus edasi kaevata.

Riigiametite nagu tarbijakaitseameti ning konkurentsiameti abi osas on Kaljo kokkuvõttes pettunud. «Kui oleksin kohe kohtu poole pöördunud, oleksin arvatavasti kiiremini lahenduseni jõudnud,» selgitas neli kuud tarbijakaitseametiga antud teemal kirjavahetust pidanud Kaljo.