Tegelikkuses selgus Kaljo poolt tellitud mõõtmiste tulemusena, et kaod tekkisid Kaljo kinnistust väljaspool.
Siiski süüdistas energiafirma klienti elektrivarguses, kuna elektrikapi seest avastati, peale seitse aastat kestnud teenuseosutamist ning Eesti Energia poolt läbi viidud kontrolle, katkine plomm. Kapp ise oli samal ajal Eesti Energia poolt kinni plommitud ning klient kapile iseseisvalt juurdepääsu ei omanud.
Tarbijakaitse jättis kaebuse kohtule
Mais 2010 lülitas Eesti Energia seejärel omavoliliselt kliendi kodus elektri välja. Peale seda pöördus klient nii tarbijakaitseameti kui konkurentsiameti poole, ent vaatamata pikale kirjavahetusele ta riigiametititest abi ei saanud. Tarbijakaitse küll teatas, et elektri mõõdistamine peaks seadusejärgselt toimuma tarbimiskohal ehk kliendi kinnistu piires, kuid neljakuise menetlemise järel jõudis järeldusele, et juhtumi lahendamine ei kuulu ameti pädevusse.
Nii otsustas ülemöödunud aastal talve tulekul olude sunnil üürikorterisse kolinud kolme lapse isa energiateenuse tagasi saamiseks ja kahju hüvitamiseks advokaadibüroo Glikman ja Partnerid vahendusel kohtu poole pöörduda.
Kohus sundis hagi esitamise järel 2010. aasta detsembris Eesti Energial kliendile teenuse osutamine taastada.
Ligi poolteist aastat hiljem, tänavu juuni lõpus jõudis Harju maakohus otsusele Kaljo hagi rahuldada ning Eesti Energialt välja mõista 10 289 eurot varalise ning 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Kaljo sõnul käitus Eesti Energia kogu protsessi vältel vastuoluliselt. «Korduvalt tekkis tunne, et ametnikele avaldati ülevalt poolt survet reeglitele ja tervele mõistusele vastupidiselt käituda.» Ehkki firma sees viidi läbi mitmeid rikkumisi, neid Kaljo sõnul hiljem ei tunnistatud.