Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/01/05/902864t1ha3e1.jpg)
Euroopa Keskpanga otsus tõi kaasa positiivse uudise laenuvõtjatele, kellel vähenevad Euribori langusest tingitud laenumaksed, negatiivse aga hoiustajatele, sest oodata on hoiuseintresside edasist langust.
Juba praegu on suuremate pankade lühiajalised hoiuseintressid peaaegu olematud – SEB ühe kuu tähtajalise hoiuse intress on vaid 0,05 protsenti.
Baasintressi alandamine 0,25 protsendipunkti võrra tõstatab küsimuse, kas tekib võimalus, et pangad langetavad hoiuseintressid negatiivseks.
«Ma isiklikult ei usu, et kommertspangad kehtestaksid lühemaajalisele hoiusele negatiivse intressimäära,» ütles LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul saavad kommertspangad seda teoreetiliselt teha, kuid tõenäoliselt võivad nad rakendada sama praktikat nagu keskpank, kus lühiajalise hoiustamise eest intressi ei maksta.
«Eesti seaduste järgi on kohustuslik maksta positiivset intressi nii arvelduskontole kui ka hoiuse eest, olgu selleks intressiks kas või 0,01 protsenti,» väitis aga Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe.
«Negatiivsete hoiuseintresside teema saab päevakorda kerkida siis, kui eurotsooni riikides kujuneb deflatsioonioht ning see on pikemas ajas prognoositav,» lausus ta ja lisas, et deflatsioon ei ole eurotsoonis küll välistatud, kuid ta ei näe, et see juhtuks lähiajal.
SEB Panga sõnul ei ole see samuti tõenäoline, sest klientidel on võimalik kasutada alternatiivseid raha paigutamise viise ja perioode.
Tõrsi sõnul ei pruugi pankade laenumarginaale keskpankade intressilangetus mõjutada, kuna marginaalid sõltuvad eelkõige laenukahjumite ja sisselaenatava ressursi hinna muutusest.
«Sampo Panga jaoks ei muuda Euroopa Keskpanga äsjased intressilangetused laenupoliitikat ega marginaale,» kinnitas ka Rehe.
Nuume sõnul mõjutab see siiski ka Eestit, kui Euroopa Keskpangas raha hoidmise eest enam intressi ei maksta.
«See peaks tekitama aktiivsema laenuandmissoovi,» ütles ta. «Kuid eks see ongi Euroopa Keskpanga üks eesmärkidest. Inflatsioonilist survet hinnatakse madalaks ja intressimäära langetamisega soovitakse, et kommertspangad ei hoiaks oma raha keskpangas, vaid tooks ringlusse tagasi,» lisas ta.
Reedel kukkus kuue kuu Euribor uue rekordmadala taseme ehk 0,831 protsendini.