Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/07/06/1203918t1ha655.jpg)
Euroopa Keskpanga samm nullintressimaailma tekitab spekulatsioone, et see võib lõppkokkuvõttes viia suureskaalalise varade ostmiseni ehk rahatrükini, kirjutab Bloomberg.
Pärast seda kui keskpanga nõukogu otsustas alandada baasintressi 0,75 ja keskpanga hoiuste intressi null protsendini vastas president Mario Draghi rahapoliitilise lõdvendamise (QE) ehk rahatrüki kohta käivale küsimusele, et keskpangal valikute puudust ei ole ja laskemoon on valmis.
«Nad on tavalise arsenali praktiliselt ammendanud,» ütles uudisteagentuurile Briti suurpanga Barclay’s Euroopa peaökonomist Julian Callow. «Hoiusteintressi langetamine nullini viis neid praktiliselt rahatrüki ukse juurde isegi kui nad seda ei soovinud,» lisas ta.
Euroopa Keskpanga otsusega peaaegu samaaegselt alandas baasintressi Hiina keskpank ja Suurbritannia keskpank otsustas hakata ostma finantsvarasid, mis tähendab globaalmajanduse stimuleerimise uut vooru, kirjutab uudisteagentuur.
Erinevalt Suurbritannia ja USA keskpankadest, pole Euroopa Keskpank mitte kunagi kvantitatiivse lõdvendamispoliitikat teinud. Keskpank on küll võlakirju ostnud, kuid väga tagasihoidlikes mahtudes.
Mõned keskpanga nõukogu liikmed on võlakirjade ostmisele vastu seisnud, sest see hägustab nende arvates piiri raha- ja eelarvepoliitika vahel. Juhul kui EKP läheb QE teed, siis tähendab see võlakirjade laiemapõhjalist ostmist.
Draghi sõnul eile mittekonventsionaalsete meetmete kasutamist ei arutatud. «Ma ei näe abinõusid, mis on efektiivsed nii fragmentaalsel turul,» selgitas ta.