Euroopa Keskpank teatas eile, et alandab baasintressi 0,75 protsendini ning hoiuseintressi null protsendini. Sellist asja ei ole eurotsoonis varem olnud ning veel mõni aasta tagasi oleks selline otsus olnud mõeldamatu. Madalate intressimääradega püüab Euroopa Keskpank majandusele viimast elustamislööki anda – rohkem taganemisruumi pole. Kas see ka õnnestub?
Ines Kuusik: Euroopal oleks seemneid vaja
Isegi kui uskuda, et Euroopa Keskpanka ja Euroopat tervikuna juhivad maailma kõige suurepärasemad finantsasjatundjad, on karta, et ka nemad ei ole suutelised oma poliitikaga maailma teistpidi pöörlema panema. Euroopa Keskpangast väljapoole jäävad endiselt sama lihtsad eurooplased nagu enne intressimäärade langetamist.
Nagu enne, tuleb raha majanduses ringlusse laskmiseks mingisuguse kahepoolse kokkuleppe alusel teenida – ja vähemalt poolel Euroopast on teenimisega tõsiseid raskusi.
Intressimäär ei muuda tõsiasja, et raha ise on ainult vahend. Selleks et suurem hulk raha midagi looks, peab olema ideid ja tegijaid. Vaja on nõudlust ja turgu, kus osaleksid inimesed, kel oleks raha, soovitavalt enda teenitud. Mitte igasse Euroopa riiki ei ole neid jätkunud.
Keskpank võib küll usinalt peenraid kasta, aga selleks, et Euroopa ära toita, peab ka seemneid olema.