Kaubamärgid peaksid käituma nagu inimesed

Foto: SCANPIX

Kuigi igal pool räägitakse sotsiaalsusest ja sotsiaalmeediast, siis ei saa äriettevõtted lihtsatest reeglitest aru. Sotsiaalmeedia kasutamine ja tehnoloogia ei muuda kedagi veel sotsiaalseks.

Kaubamärgid, äriettevõtted ja turundus peavad õppima sotsiaalset käitumist inimestelt, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. Millised on sotsiaalelu reeglid?

Sotsiaalsed inimesed teavad, kellega nad suhtlevad ja mis on teiste roll grupis

Sotsiaalsed inimesed on kui magnetid, kes teisi ligi tõmbavad. Neid iseloomustab kõrgendatud teadlikkus enese ümber toimuvast ja nad määravad koheselt uute tuttavate väärtuse ja positsiooni suhtlusvõrgustikus. Vestlustel on alati eesmärk ja tähendus.

Kui paljud kaubamärgid teavad konkreetselt, kes on nende tarbijad? Tavaliselt defineeritakse üldine vanusepõhine demograafiline grupp, stiilis 20-40 aasta vanused. Kuid kes see inimene on? On ta meie sõber? Milline on tema roll?

Sotsiaalsed inimesed on ise huvitavad ja huvituvad teistest

Inimesed, kellega me soovime suhelda, on huvitavad. Neil on midagi pakkuda ja nad arendavad inspireerivaid vestlusi. Nad tunnevad tõelist huvi teemade ja teiste vastu ning suudavad panustada kogu vestluse skaalal.

Kuid kaubamärgid ja äriettevõtted. Kas nemad on huvitavad või huvitunud? Huvitavuse juures kipub ununema väärtus – iga vestlus võiks osalejatele midagi pakkuda ja neid targemaks teha. Näiteks Red Bull pakub infot selle kohta, mis tarbijatele (eelkõige ekstreemsportlased) korda läheb, mitte lõputut tootekirjeldust.

Target otsustas küsida oma klientidelt, mis oleks 10 prioriteeti, kuhu nad oma 3 miljonit heategevusdollarit peaksid kulutama. Või vastupidine näide. Expedia küsis hiljuti FB-s, «mis on Teie lemmiksuveniir reisidelt». 200 inimest vastas, kuid sinna see jäi. Expedia ei väljendanud mingitki huvi vastuste vastu. Sõber oleks seda teinud.