/nginx/o/2010/11/17/468361t1ha1f3.jpg)
Mullu aprillis kehtima hakanud võlakaitse seadusest pole tänaseni keegi abi saanud, kuigi avaldusi on kohtutele esitatud üle poolesaja, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Mullu aprillis kehtima hakanud võlakaitse seadusest pole tänaseni keegi abi saanud, kuigi avaldusi on kohtutele esitatud üle poolesaja, kirjutab ERRi uudisteportaal.
15 kuu jooksul on maakohtutesse esitatud 61 võlgade ümberkujundamise avaldust, millest 51 menetlusse võtmisest on kohus keeldunud.
Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse analüütiku Külli Luha sõnul on kohus avaldused tagastanud, kuna esitatud andmed pole olnud piisavad. Kümmekond asja on tema sõnul praeguseks edasi kaevatud ja nende osas veel lõplikku lahendust ei ole. «Reaalselt tänase seisuga ei kujundata selle menetluse käigus kellegi kohustusi ringi,» nentis ta.
2010. aasta sügisel vastu võetud ja mullu aprillis jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärk oli pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud inimestele võimalust oma võlad ümber kujundada ja vältida pankrotimenetlust.