/nginx/o/2012/06/21/1179784t1h122a.jpg)
Euroopa Parlamendi täiskogu istungil lükati täna tagasi võltsimisvastane kaubandusleping ehk ACTA.
Euroopa Parlament lükkas ACTA eelnõu tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmakordselt kasutas Euroopa Parlament Lissaboni lepinguga talle antud võimu lükata tagasi rahvusvaheline kaubandusleping. 478 saadikut hääletas ACTA vastu, 39 hääletas poolt ning 165 jäid erapooletuks.
Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland hääletas ACTA sõlmimise vastu.
«Euroopa Parlament ei tohi anda rohelist teed ACTA-le, mille ebamäärast sõnastust võidakse ühel hetkel hakata valedel eesmärkidel kasutama,» ütles Ojuland eelnenud arutelul. «Sellisel kujul oleks ACTA vastuvõtmine äärmiselt vastutustundetu.»
Ojuland selgitas oma sõnavõtus, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid pole suutnud kummutada kahtlusi, mida kodanikuühiskond ja õigusteadlased on tõstatanud. «Ei saa eitada, et lepingu teksti on võimalik pahatahtlikult tõlgendada,» lausus Ojuland.
«Ma ei saa hääletada õigusakti poolt, mis potentsiaalselt ohustab Euroopa Liidu kodanike õigusi ja vabadusi,» sõnas Ojuland.
«Olen äärmiselt rahul, et parlament järgis minu soovitusi ACTA tagasi lükata,» ütles raportöör David Martin (S&D, UK) hääletuse järgselt ning kordas oma peamist muret, et leping on liiga ebamäärane, võimaldab väärtõlgendusi ning võib kahjustada kodanike vabadusi. Samas rõhutas David Martin vajadust leida muid võimalusi, kuidas kaitsta ELis intellektuaalomandit, mis on «ELi majanduse 'tooraine'».
Euroopa Rahvapartei peamine ACTA eestkostja Christofer Fjellner (EPP, SE) palus parlamendil lõpphääletus edasi lükata kuni Euroopa Kohus on andnud õigusliku hinnangu ACTA vastavusele aluslepingutega. Enamus saadikuid oli selle ettepaneku vastu ning see omakorda tingis, et märkimisväärne vähemus otsustas hääletusel erapooletuks jääda.
Ajal, mil parlamendis toimusid arutelud selle üle, kas anda nõusolek ACTAle või mitte, kogesid saadikud seninähtamatut otsest lobitegevust ELi kodanikelt, kes nõudsid ACTA tagasilükkamist nii väljaastumistel kui ka e-kirjades ja telefonikõnedes saadikutele. Parlamendile esitati ka petitsioon, mille olid allkirjastanud 2.8 miljonit inimest üle maailma, ning milles nõuti lepingu tagasilükkamist.
EL ja liikmesriigid rääkisid ACTA osas läbi USA, Austraalia, Kanada, Jaapani, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapuri, Lõuna-Korea ja Šveitsiga, et parandada piraatlusega võitlemise seadusi rahvusvahelisel tasandil. Kolmapäeval toimunud hääletuse tulemus tähendab, et ei EL ega üksikud liikmesriigid ei saa lepinguga ühineda.