Pangandusjärelevalve tekitab ohtralt küsimusi

Saksamaa kantsler Angela Merkel. Foto: SCANPIX

Eelmise nädala lõpul toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisel kokku lepitud ühtse pangandusjärelevalve loomine peaks aasta lõpus vastuvõtmiseks küps olema, aga praegu on küsimusi rohkem kui vastuseid.

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul saab pangandusjärelevalve olla vaid üks komponent ühises pangandusliidus, kuhu kuuluvad veel ühine kriisihaldusfond ja ühine hoiusekindlustus. «Ühine kriisihaldus ja hoiusekindlustus võivad tuua maksumaksjatele rahalisi kohustusi,» ütles Müller eile Euroopa Komisjoni Eesti esinduses toimunud seminaril.

Varemplaanitust kiirem käik pandi sisse Saksamaa kantsleri Angela Merkeli nõudmisel pärast seda, kui euroliidu liidrid andsid Itaalia ja Hispaania valitsusjuhtidele järele, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ja paari nädala pärast loodav Euroopa Stabiilsusfond (ESM) võivad vajaduse korral Euroopa riikide võlakirju osta ja ESM võib otse rekapitaliseerida panku.

Millises vormis ESM Hispaania panku rekapitaliseerima hakkab, pole veel teada. «Detailid pole teada, aga asi ei saa toimuda enne otsuseid ega ühtset pangajärelevalvet, mis võtab aega,» ütles rahandusminister Jürgen Ligi. «Seni on kokku lepitud, et abi saab Hispaania riik,» lisas ta.

Nii pangandusjärelevalve kui ka pangandusliidu kohta on praegu üleval rohkem küsimusi kui vastuseid. Millistele riikidele hakkab see kehtima – kas euroala, euroala pluss mõned Euroopa liidu riigid või kõik Euroopa Liidu riigid? Millistele pankadele hakkab see kehtima? Milline institutsioon hakkab vastutama kriisihalduse eest? Need on ainult mõned paljudest lahtistest otstest.