/nginx/o/2011/11/02/817938t1h1ae2.jpg)
Eesti peaks eelistama laiemat kui eurotsooni riikide pangandussektori järelevalvet, ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller täna Euroopa Komisjoni Eesti esinduses peetud seminaril.
Müller: Eesti peaks eelistama laiemat pangandusjärelvalvet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulenevalt Rootsi ja euroalast välja jäävate pankade suurest rollist Eesti turul, oleks meie eelistus see, et pangandusliit oleks suurem kui euroala või vähemalt avatud ka teistele riikidele,» ütles Müller.
Tema sõnul peaksime me lähtuma ühisest seisukohast, et ükskõik, mida me otsustame, peavad otsustamine ja vastutus käima käsikäes ehk «kes maksab, tellib ka muusika,» Näiteks ei ole võimalik rakendada ühist hoiuste tagamise süsteemi ilma et oleks ühine järelevalve, selgitas Müller.
Eesti peaks eelistama laiemat kui eurotsooni riikide pangandussektori järelevalvet, ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller täna toimunud Euroopa Komisjoni Eesti esinduses peetud seminaril.
Keskpankuri sõnul on Eesti eripäraks põhjamaade eriti Rootsi pangagruppide domineerimine pangandusturul. «Praegu on näha, et Rootsi pangandusliiduga liituda ei soovi, mistõttu peame selle raamistiku kokku leppima rootslastega» toonitas ta. Mülleri sõnul toimib praegu koostöö Eesti ja Rootsi pangandusjärelvalvega väga hästi. Juhul kui järelevalve muutub rohkem euroala keskseks, on meie jaoks tähtis, et koostöö rootslastega sujuks ka edaspidi.
Mülleri sõnul on hoiuste tagamise fond praegu väga hästi rahastatud, aga need maksed tulevad peamiselt suurtest pankadest, fondid on aga piisavad pigem väiksemate pankade hoiuste tagamiseks.