Taliga: vähene sotsiaalne kaasatus ilmneb viletsates palkades

Harri Taliga Foto: Toomas Huik

Maailma majandusfoorumi raporti kohaselt saavad Eesti inimesed riigi edust liiga väikse osa.
Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul tuleks olukorra parandamiseks ümber vaadata inimeste töötasud.
 

Maailma majandusfoorumi värske raport jaotab euroliidu konkurentsivõime poolest neljaks erineva tulevikuväljavaatega grupiks, kusjuures Eesti on teeninud erandlikult kõrge, 11. koha. Eesti edestab ühtlasi kümmet endast hetkel rikkamat riiki.

Eesti konkurentsivõime nõrgimaks lüliks on sotsiaalne kaasatus. Liiga vähesed saavad Eestis osa majanduskasvust, hüvedest ja võimalustest – riigi majanduskasv ja edu ei jõua lihtsalt tavaliste inimesteni.

Selles osas on Eestist tagapool vaid seitse, enamjaolt samuti keskmisest vaesemat ELi liikmesriiki.

«Tuleks vaadata palgapoliitikat, sest väärtust luuakse ainult tööga ja see, et inimesed saavad majanduskasvust vähe kasu, avaldub just viletsates palkades, mida Eestis makstakse,» kommenteeris Taliga.

«Põhimõtteliselt on riigil omad selged meetmed, võib-olla mitte otsesed ettekirjutused kui palju eraettevõte saab palka maksta, aga tulupoliitika kaudu saab riik väga selgelt kaasa rääkida. Töötajate nadi olukord väljendub muuseas ka selles, kuidas on kokku pandud töölepinguseadus,» lisas ta.

See, kuidas riik toetab või pärsib kollektiivläbirääkimisi ja kollektiivlepinguid, mõjutab lõpptulemust. «Seni on riik aga selgelt öelnud, et teda see tulemus väga ei huvita ja kui inimestel hästi ei lähe, siis riik selle vastu huvi ei tunne,» rääkis Taliga.

Kui asi samas vaimus edasi läheb, siis tähendab see tema hinnangul, et inimesi, kes ei taha oma tulevikku Eestiga siduda, tuleb üha juurde. «Viimase rahvaloenduse põhjal oli lahkunud 70 000 inimest, see number aga tulevikus ilmselt suureneb. Tulemuseks on ka see, et inimesi sünnib Eestisse vähem. Kui siin ei ole hea elada, siis siia ei tulda ja siin ei taheta olla. Pigem otsitakse võimalust lahkumiseks.»