Uuring: kuidas arvutada rahvaste tegelikku rikkust?

ÜRO uuringust selgub, et arenenud majanduste suurimaks varaks on haritud, terved ja töökad inimesed. Foto: Andres Haabu / Postimees

ÜRO erinevate allüksuste poolt läbi viidud riikide kogurikkuse uuring on esimene põhjalikum katse hinnata erinevate riikide majanduste taga olevaid koguvarasid ning nendega ümber käimise tulemuslikkust ning jätkusuutlikkust viimase kahekümne aasta jooksul.

Ühinenud rahvaste organisatsiooni (ÜRO) ülikooli ja keskkonnaprogrammi ekspertide koostööl on ilmunud esimene põhjalikum katse mõõta ühiskondade ja rahvaste rikkust laiemalt kui kitsa ajaperioodi tulusid mõõtev sisemajanduse kogutoodang (SKT). Kui viimast võib vaadata kui kvartali või aasta jooksvad tulusid välja toovat kasumiaruannet, siis antud raport püüdis hinnata riikide koguvarasid: inimkapitali, loodusvarasid ning nendega majandamise jätkusuutlikkust.

Nii püüti erinevate ühiskondade käsutuses olevaid ressursse asetada ühtsesse rahalisse bilanssi.

Sealjuures inimkapitali hindamiseks võeti arvesse inimeste haridustase, palgad ning eeldatav tööiga.

Selgus, et enamuse riikide puhul (välja arvatud Venemaa, Saudi-Araabia ja Nigeeria) on nende suuremaks varaks ning rikkuse allikaks tõepoolest nende inimesed, ning inimkapital tervikuna oli kõigi kahekümne uuritud riikide puhul uuringuperioodi 1990-2008 aastate jooksul kasvanud. Samal ajal 19 riigi puhul 20-st oli inimkapitali kasvuga on kaasnenud loodusressursside vähendamine (erandiks Jaapan, kus kasv on saavutatud loodusressursse vähendamata), ehkki 14 riigi puhul oli saavutatud inimkapitali kasv väärt rohkem kaotatud loodusressursside hinnanguline väärtus.

Ometi viitavad tulemused, et pikemas perspektiivis ei ole loodusressursse ammendav kasvumudel jätkusuutlik.

Uuringus osales kakskümmend erineva arenguastme ja profiiliga majandust, teiste hulgas näiteks Venemaa, Austraalia, Brasiilia, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Norra, Suurbritannia, India, Jaapan jt.

Kokkuvõttes kõige on maailma rikkaimaks riigiks Jaapan, kellel on varasid 435 tuhat dollarit elaniku kohta, millest 73 protsenti moodustab inimkapital.

Samas Venemaa puhul on kogurikkus elaniku kohta ligi 72 tuhat dollarit, millest ligi kaks kolmandikku moodustavad loodusvarad ning inimkapital vaid viiendiku.

Uuringu sihtrühmaks olid eelkõige valitsused, eesmärgiga pakkuda majandamiseks välja paremat strateegilist arvestussüsteemi. 

Inclusive Wealth Report 2012 nimelise uuringu saab pikemaks tutvumiseks alla laadida siit.