/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2012/07/02/1196190t1hdcb3.jpg)
Valisin poes müüdavatest gaseeritud mineraalvetest välja kaheksa varianti ning palusin toitumisteadlastel hinnata nende mineraalainete sisaldust ja kasulikkust.
Millist mineraalvett eelistada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul võiks mineraalvett juua kuni kaks klaasi päevas, et rohkemaga mitte rikkuda elektrolüütide tasakaalu. Lisaks tasub teada, et tavaliselt imendub ühest mineraalainest organismi umbes veerand. Mineraalvee maitsel on oluliseks anioonide (kloor, sulfaadid, hüdrokarbonaadid) ning katioonide (naatrium, kaltsium, magneesium, raud, alumiinium) suhe.
«Regulaarsel kasutamisel aitavad mineraalide ja elektrolüütidega veed leevendada väsimust ja peavalu ning annavad juurde energiat. Samuti on mitmed mineraalveed puhastava ja tervistava toimega, sest aitavad kehast välja viia toksiine ja mitmeid laguprodukte,» selgitas Maser.
«Need veed, milles on süsihappegaasi (mulliga vesi), mõjutavad tugevamini seedeorganite limaskesta, ergutades seedimist ja parandades toitainete imendumist. Sellepärast soovitatakse looduslikku mineraalvett juua umbes veerand tundi enne söömist,» lisas ta.
Ergutab seedimist
Maseri sõnul võivad mineraalveed olla küll võrdlemisi sarnased, ent siiski on neis erinevused mineraalainete ning mikroelementide hulgas ja vahekorras.
«Vere ja tavalise vee pH on 7,365, mineraalveed on enamasti veidi happelisemad – 5,1–6,4 (Borjomi). See annabki neile seedimist ergutava omaduse,» selgitas ta ning lisas, et mineraalvee omaduste hulka kuulub ka maitseaistingute teravdamine ja võimendamine.
Lastel kuni seitsmenda eluaastani ei soovitata mineraalvett juua, sest tekib oht saada liigselt mineraalaineid.
«Seda võiks juua puberteedieas kiire kasvamise aastatel, et saada eelkõige rohkem kaltsiumi ja magneesiumi. Kui mineraalvees magneesiumisisaldus on 50 mg või rohkem, siis on see juba arvestatav kogus,» märkis toitumisteadlane.
Mineraalvete mineraalainete sisaldust võrreldes leidis Maser, et eelistada võiks suurema kaltsiumi- ja magneesiumihulgaga vett, milleks on Häädemeeste ja Prantsusmaa Perrier’ vesi. «Need veed sobiksid noortele ja eakatele luude tugevdamiseks,» ütles ta.
Teadlane lisas, et kaaliumisisalduselt on Häädemeeste ja Borjomi kõige rikkamad. Kuna südamelihas vajab kaaliumi rohkem, seega kehaliste koormuste korral, nagu sportimine ja füüsiline töö, võiks samuti Värska vett eelistada.
Mineraalvee eelised
Suure naatriumisisaldusega ning higistamise korral väga hea soolade kao korvamiseks on Häädemeeste ja Gruusia veed (Borjomi ja Nabeghlavi).
Toitumisteadlase Tiiu Lieberti sõnul sobivad sellest valikust kõige tervisesõbralikumaks igapäevaseks joomiseks Perrier ja S. Pellegrino, mille naatriumisisaldus on väike, kaltsiumisisaldus aga kõrge.
«Ramlösa vesi sisaldab teatud koguse fluoriide, mida ei soovitata imikutele ja alla seitsmeaastastele lastele,» rääkis ta.
Nende kaheksa mineraalvee hulgast tõi Liebert esile Eestis ja Gruusia omad suure mineraalainete sisalduse ja naatriumi koguse tõttu.
«Eriti palju on naatriumit Häädemeeste ja Borjomi vees. Poole liitri vee joomisel võib saada naatriumit sellise koguse, millele vastab ligi kaks grammi keedusoola. Eesti toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas üle viie–kuue grammi soola tarbida,» sõnas ta.
Maser selgitas, et mineraalvees sisalduva naatriumi hulka ei saa otseselt võrrelda keedusoolaga (NaCl). «Borjomis on naatriumi ka päris palju – kuni 1650 mg/l. Naatriumi ioonid aitavad seedesüsteemis imenduda aminohapetel ja glükoosil,» rääkis ta.