Kas parkimistrahvist võib ka pääseda?

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Parkimistrahvist võib vahel juriidiliste nõksudega pääseda, aga õigem on siiski trahv tasuda, kui unustasite ise parkimistasu maksta, soovitab D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse juhatuse liige Maiko Kalvet.

«Kui olete saanud parkimistrahvi, peab esmalt jälgima, kas parkisite linna tasulisel parkimisalal või eramaal olevas eraparklas. Esimesel juhul lähtutakse liiklusseadusest ja saadud trahv on juriidilises mõttes viivistasu, teisel juhul korraldatakse asju võlaõigusseaduse järgi ning parkimistingimuste rikkumisel võib parkla operaator määrata leppetrahvi,» selgitab Kalvet.

Linna määratud viivistasud

Linna tasulisel parkimisalal määratakse viivistasu sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Parkimiskontrolör ei pea tõendama, kes oli antud hetkel roolis, kui parkimistasu maksmata jäi. Sellest lähtuvalt tuleks viivistasu otsuse saamisel see ettenähtud aja jooksul tasuda või vaidlustada, esitades vaide linnale või kaebuse halduskohtule.

Kui viivistasu tähtajaks makstud ei ole ning seda pole ka vaidlustatud, saadetakse otsus edasi kohtutäiturile sissenõudmiseks. Kuna täitur lisab viivistasu summale omapoolsed tasud, kujuneb lõpuks kahjusumma märksa suuremaks. Seega pole selline käitumine majanduslikult põhjendatud ning täitur saab lõpuks soovitud summa kätte kasvõi pangakontot arestides.

Eraparkla saab teha leppetrahvi

Eramaal asuvate parklatega on olukord teine. Esiteks saab parkimistasu maksmata jätmisel määrata võlaõigusliku leppetrahvi sõidukijuhile, kes konkreetsel hetkel roolis oli. Seetõttu on parkla operaatoril vaja esmalt tõendada sõidukijuhi isik sõltumata sellest, et trahviteatis saadetakse sõiduki omanikule. Teiseks ei ole leppetrahv automaatselt sundtäidetav ehk parkimiskorraldaja ei saa seda kohe saata kohtutäiturile.

Võimalik on trahvinõude loovutamine inkassofirmale, kuid ka sel juhul ei saa pangakontot arestida. Samuti tuleb inkassofirmal tuvastada konkreetsel hetkel sõidukit juhtinud isik. Silmas tuleb aga pidada seda, et parkimiskorraldajale või inkassofirmale vastuväidete esitamisel võite hiljem kaotada võimaluse vaielda, kes sõiduki roolis oli.

Teine eraparklate alternatiiv on nõuda trahv sisse kohtu kaudu. Kohus saab juba panna sõiduki omanikule kohustuse teatada, kes tol hetkel roolis oli. Vastavalt seadusele peab mootorsõiduki omanik säilitama andmed sõidukit kasutanud isikute kohta kuus kuud. Kui vaidlusalusest episoodist eraparklas on möödunud rohkem, siis ei ole omanik enam kohustatud andmeid esitama. Kui sõidukijuht on tuvastatud ning rikkumine parkimiskorraldajal ka tõendatud, pöördutakse trahvinõudega juba sõidukijuhi poole.

Eriti tähelepanelik tuleb aga olla siis, kui kohtust laekub kiirmenetluse makseettepanek. Sellele tuleks kindlasti vastata - vastasel juhul mõistab kohus leppetrahvi välja. Kohtuotsuse järel on võimalik trahv sisse nõuda juba kohtutäituri kaasabil nagu viivistasu korralgi.

Leppetrahvi vaidlustamise võimalused

Kas eraparkla tehtud trahvi on võimalik vaidlustada? Kalvet vastab: «Kindlasti on ja seda on ka edukalt tehtud. Kuna eraparkla puhul on tegemist täpselt samasuguse võlaõigusliku suhtega nagu muude teenuste tellimisel, siis peab parkimiskorraldaja esitama kliendile enne tehingut parkimistingimused, sealhulgas parkimistasu ja leppetrahvi suurus. Juriidilises mõttes on tegemist pakkumusega sõlmida parkimisleping.»

Parkimistingimused peavad olema kirjutatud eraparkla sissesõidutee juurde paigaldatud infotahvlile ja parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalik neid lugeda. Kui infotahvlil on selgelt kirjas, et parkimisleping arvatakse sõlmituks sõiduki eraparklasse sisenemisel, võib parklasse sissesõitu lugeda lepingu sõlmimiseks. Sellisel juhul on sõidukijuhid kohustatud täitma infotahvlil toodud parkimistingimusi. Oluline on teada, et leping ei pea olema ega olegi parkimisteenuse korral enamasti kirjalik ja poolte allkirjadega. Vastavalt seadusele võib sõlmida lepingu ka suuliselt.

Eraparklate praktika leppetrahvide väljanõudmisel on erinev. Kuna kohtu kaudu trahvi sisse nõudmisel tuleb tasuda riigilõiv ja õigusabikulud, siis ei pruugita seda alati teha, kui esimestele trahvinõuetele vastust ei saada. Samas kasutab mõni parkimiskorraldaja krooniliste võlgnike puhul isegi rattalukke - et auto lukust lahti saada, tuleb kohale kutsuda firma esindaja, kes ühtlasi tuvastab ka sõidukijuhi ning edaspidine leppetrahvi sissenõudmine on juriidiliselt lihtsam.

«Kui pargite sõiduki eraparklasse ega maksa parkimistasu, oleks õige ja õiglane siiski hiljem leppetrahv ära maksta. Kui aga eelpool kirjeldatud asjaolud on vaieldavad, tasuks kohe mõelda vaidlustamisele, jäädvustades kaamera või telefoniga toimunu,» selgitab spetsialist.