Eelarveliit tagaukse kaudu

Euro sümbol Euroopa Keskpanga hoone ees Foto: SCANPIX

Nagu nägime, ütles Angela Merkelil närv üles ja mingit liiki euroala pangandusliit ongi päevakorras.

Turgude esimene reaktsioon oli ülevoolav rõõm. Investorid lükkasid Hispaania võlakirjade tootlused alla suurima jõnksuga, mida tänavu nähtud on. Euroopa aktsiad sooritasid aasta suurima hüppe. Pangad rallisid.

Mida kõrgemale päike tõusis, seda rohkem aga esialgne vaimustus ära auras. Sosistatakse, et Euroopa liidrid olevat taas loonud lahenduse, mis on pealt parem kui seest.

Seda, kui tõsiseks investorid kriisi parasjagu peavad, saab hästi mõõta Hispaania ja Saksamaa 10-aastaste riigivõlakirjade tootluste vahe alusel: mida suurem vahe, seda hullem olukord.

Eile tõmbus vahe järsult väiksemaks. Ja kuigi erinevus kärises kolmandiku jagu tagasi, on olukord aasta lõikes ikkagi paranenud.

Kahjuks õpetavad meile möödunud päästeoperatsioonid, et see ei pruugi kestma jääda. Eilsega paranes Hispaania võla olukord umbes 44 baaspunkti jagu; hetkel on Hispaania 10-aastase laenu kulud vaid 500 baaspunkti Saksamaast suuremad.

See on hea uudis. Aga mitte nii hea, kui mullu detsembris, kui Euroopa Keskpank pankadele odavlaenukampaania välja kuulutas. Samuti pole paranemine nii märgatav, kui peale mullusuvist USA reitingu langetust.

Mis on ka põhjendatud: äsjalõppenud tippkohtumise mõlemad head sõnumid on küsitava väärtusega.

Esiteks: Hispaania 100 miljardi eurose päästepaketi eelisõigused. Itaalia šantaaži ohvriks langenud Saksamaa soostus sellega, et värske laen on sama pulga peal eraviisiliste võlakirjahoidjatega ega oma IMFi-stiilis eelistatud seisust.

Juriidiliselt kõlab kõik muljetavaldavalt, kuid Kreeka maksekatkestuste kogemus kõneleb meile, et investoritel tuleb ikkagi valmistuda selleks, et nad tõugatakse teisejärgulisele positsioonile – ning kannavad seega Hispaania maksekatkestuste korral rohkem kahju.

Kreeka puhul said nii Euroopa Keskpangast kui Euroopa Investeerimispangast otse võluväel eelistatud kreeditorid – milleks puudus igasugune seaduslik alus.

Üsna kindlasti läheb nii ka Hispaania päästelaenude puhul, kui asi katastroofiks kisub.

Teiseks: pangandusliit. Saksamaa leppis sellega, et Euroopa uuel stabiilsusmehhanismil (ESM) lubatakse teostada pankade «otsepäästmisi», purustamaks riigivõla-panganduse nõiaringi. Üksikasjad tahetakse panna paika aasta lõpuks.

Kui asi teoks tehakse, on tegemist üüratu saavutusega – eelarveliiduga tagaukse kaudu: kui nõrga riigi pangad saavad oma valitsusi püsti hoida, ja neid endid hoiab püsti ESM (mis võrdub Saksa maksumaksjatega), siis ongi riigivõlad sisuliselt ühes kapis.

JPMorgani varahalduse divisjoni rahvusvaheliste võlakirjade osakonna juht Nick Gartside selgitas tabavalt, miks investorid peaksid skeptilised olema. «Ma imestaksin üliväga, kui nad ajakavast kinni peaksid, kuna see asi tähendab riikide jaoks suveräänsuse loovutamist,» ütles ta.

Läbirääkimiste võtmeküsimuseks on ESMi pangasüstide tingimused.

Kui tingimustesse kirjutatakse pangaaktsionäride hävitamine ja võlakirjahoidjatelt nn siseabi väljapressimine, siis raha eriti ei kulu – ning pankadel läheb raha hankimine ilmselt raskemaks, mitte kergemaks.

Pikemas perspektiivis oleks see õige lüke, mis parandaks kapitali paiknemist majanduses ning välistaks moraalselt küsitavad rahaülekanded maksumaksjatelt jõukatele hoiustajatele – mida me siiani päästeoperatsioonide puhul näinud oleme.

Investorid aga vihkaks seda ja lähiperspektiivis kannataks euroala veelgi enam – vallanduda võiks isegi uus süsteemne pangakriis.

Teisest küljest, kui pankade aktsionäre ja võlakirjahoidjaid päästeprotsessis kaitsta, siis oleks uus diil kriisiriikidele ülisoodne, aga kulukas sakslastele. Need ca 400 miljardit eurot, mis ESMi pärast praegusi Hispaania ja Küprose päästeoperatsioone alles jääksid, saaksid ruttu otsa. Ja siis poleks ESM tulemüürina enam tulekindel.

Osalise pangandusliidu arutelud tulevad sama keerukad kui tippkohtumise öine diil.

Investoritel on põhjust olla ärevil.

Copyright The Financial Times Limited 2012