Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vene asepeaminister tunnistas valitsuse tehtud vigu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mari Kamps
Copy
Vene asepeaminister ja ühtlasi ka rahandusminister Aleksei Kudrin
Vene asepeaminister ja ühtlasi ka rahandusminister Aleksei Kudrin Foto: ITAR-TASS/ScanPix

Vene rahandusminister Aleksei Kudrin tunnistas CNNile antud intervjuus, et valitsus on teinud majanduskriisis mitmeid vigu.


Vene valitsus kannab vastutust selle eest, et kõrgete toornafta hindade ajal ei ajanud piisavalt mitmekesist majanduspoliitikat, rääkis ta

CNNile

.

Asepeaminister rõhutas, et valitsus oleks pidanud vähem kulutama, et reservfondi maht oleks nüüd oluliselt suurem.

«Me kulutasime rohkem raha, kui me võisime endale lubada, mis tähendab, et nüüd on meil järsult tugevnenud rahvusvaluuta ja kõrge inflatsioon.»

«Minu arvates peaks valitsus olema fiskaalpoliitika küsimustes konservatiivsem ja säästma rohkem raha, kui seda tehti globaalselt kõrgetest naftahindadest,» ütles ta.

Kremli ametnikud süüdistavad tavaliselt lääneriike ja eriti Ameerika Ühendriike globaalses majanduskriisis.

Kudrini sõnul tõukas rahanduskriis Venemaa majanduse viie aasta tagusele tasemele ja lisas kohe, et Ühendriikidel on läinud veel hullemini.

«Me astusime tagasi viie aasta võrra. Niipalju kui ma tean, on USA turud kukkunud kümne aasta tagusele tasemele,» märkis ta.

Minister kinnitas, et tänavune eelarve jääb 8 protsendiga miinusesse, mis on esimene kord viimase kümne aasta jooksul. Aastal 2010 peaks defitsiit olema juba 5 protsenti ja 2011. aastal 3 protsenti.

Venemaa eelarve on koostatud arvestusega, et naftabarreli hind on 95 dollarit. Praegu liigub see maailmaturul aga kaks korda madalama taseme juures.

Madal hind kahjustab Venemaad, mis on üks suurimad naftaeksportööre maailmas.

Kudrini sõnul ei hakka Moskva väljaminekuid piirama, ümber vaadatakse hoopis prioriteedid.

«Kulude maht jääb samaks, võib-olla koguni suureneb veidi ja seetõttu kerkibki eelarve puudujääk 8 protsendini,» ütles ta. «Me peame kulusid optimeerima ja piirama mõningaid programme.»

Asepeaminister rääkis, et juba on olemas märke Vene majanduse stabiliseerimise kohta. Ta kinnitas, et investorid tõmbasid jaanuaris Venemaalt välja 40 miljardit dollarit, kuid ütles, et tohutu sularaha väljavool on peatunud.

Tagasi üles